Mida arvad Euroopa Komisjoni plaanist ühtlustada siirdehinna reegleid piiriüleste tehingute osas?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk? 
Plaanitavate muudatuste eesmärk on ühtlustada siirdehinna reegleid Euroopa Liidus, vähendada ettevõtjate topelt maksustamise riski ning muuta siirdehindade maksustamine piiriüleste tehingute osas selgemaks. Täna kehtivas EL õiguses ühtseid standardeid ega reegleid ei ole ning iga liikmesriik reguleerib neid vastavalt siseriiklikule õigusele. 

Keda mõjutab? 
Ettevõtteid, kes teevad tehinguid omavahel seotud ettevõtete vahel (sidusettevõtted) ja omavad äritegevust mitmes liikmesriigis (vt lähemalt direktiiv ettepanek artikkel 5).  

Mis on siirdehinnad?  
Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind, ehk see hind, mida üks isik küsib teiselt isikult mingi toote või teenuse eest. 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused? 

• Plaanitavate muudatuse kohaselt peavad ettevõtted tagama, et kui nende ettevõtted teevad äri- või finantstehinguid seotud ettevõtetega teistes liikmesriikides, tuleb nende maksustatavad kasumid arvutada vastavalt turuväärtuse põhimõttele (arm length principle), mis tähendab, et tehingud oleksid selliselt tehtud nagu need oleks tehtud sõltumatute kolmandate osapoolte vahel (vt direktiivi ettepanek artikkel 4). 

• Direktiivi ettepaneku kohaselt on seotud ettevõtted isikud, kes on seotud teise isikuga järgmistel viisidel (direktiiv ettepanek artikkel 5):  

1. Isik osaleb teise isiku juhtimises, omades võimalust teise isiku üle märkimisväärset mõju avaldada; 

2. Isik osaleb teise isiku kontrollis, omades üle 25% hääleõigusest; 

3. Isik osaleb teise isiku kapitalis omandiõiguse kaudu, mis otse või kaudselt ületab 25% kapitalist; 

4. Isikul on õigus 25%-ile või rohkemale teise isiku kasumist; 

5. Rohkem kui üks isik osaleb teise isiku juhtimises, kontrollis, kapitalis või kasumites, siis käsitletakse kõiki asjaomaseid isikuid seotud ettevõttetena; 

6. Kui samad isikud osalevad juhtimises, kontrollis, kapitalis või kasumites rohkem kui ühe isiku juures, käsitletakse kõiki asjaomaseid isikuid seotud ettevõttena.  

• Direktiivi ettepanek näeb ette kaks siirdehindade korrigeerimise võimalust, mille eesmärk on vältida väike ja keskmise suurusega ettevõtete topelt maksustamist. Nendeks on esmane korrigeerimine ja kompenseeriv korrigeerimine.  

• Esmane ja vastav korrigeerimine hõlmab endas maksuameti poolt pärast ettevõtte maksudeklaratsiooni esitamist tehtud korrigeerimisi. Maksuametil on õigus teostada esmane korrigeerimine, mis  puudutab väike ja keskmise suurusega ettevõte maksustatava kasumi suurenemist, mis tuleneb piiriülestest tehingutest sidusettevõttega, mida ei ole tehtud turutingimustel. Seega esmase korrigeerimise teostab taotletava liikmesriigi maksuamet. (direktiivi ettepanek artikkel 6). 

• Kui üks liikmesriik teeb esmase korrigeerimise, peab vastaspoole liikmesriik tagama, et topeltmaksustamise vältimiseks tehakse vastav korrigeerimine (olenevalt tuvastatud asjaoludest). Topeltmaksustamist saab topeltmaksustamise lepingu kohaldamisel leevendada vahekohtukonventsiooni või direktiiviga (EL) 2017/1852 (direktiiv ettepanek artikkel 6). 

• Vastaspoole liikmesriigi maksuamet võib teha vastava korrigeerimise, kui esmase korrigeerimise teinud liikmesriigi maksuamet nõustub, et tehing on kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. Samuti võib seda teha, kui esmane korrigeerimine toob kaasa kasumi maksustamise teises liikmesriigis, mida seotud ettevõte on juba ühes liikmesriigis maksutanud. EL-väliste tehingute osas aitab topeltmaksustamist vältida kehtiv maksuleping (vt direktiiv ettepanek artikkel 6). 

• Teise võimalusena näeb direktiivi ettepanek ette võimaluse, kus maksumaksja on teinud vabatahtlikult enne ettevõtte maksudeklaratsiooni esitamist vastavad korrigeerimised, mida nimetatakse kompenseerivaks korrigeerimiseks.  

• Kompenseeriv korrigeerimine tähendab seda, kui sidusettevõtted määravad oma kontsernisiseste tehingute jaoks turuhinnast erineva hinna, siis võib neil olla vaja teha aastalõpu korrigeerimine, et vältida topeltmaksustamist. Selle saab algatada maksumaksja ettevõtetevaheliste tehingute tulemuste korrigeerimiseks (direktiiv ettepanek artikkel 7). Selline praktika ei ole praegu mõnes ELi riigis lubatud ja komisjon on teinud ettepaneku kehtestada seda lubavad sätted, mis on määratletud kui "kompenseerivad kohandused". Kompenseerivat korrigeerimist tuleb direktiivi kohaselt liikmesriikidel aktsepteerida, kui on täidetud järgmised tingimused (direktiivi ettepanek artikkel 7): 

a. Enne asjaomase tehingu või tehingute seeria registreerimist tegi maksumaksja mõistlikke jõupingutusi, et saavutada turutingimustel põhinev tulemus;  

b. Maksumaksja teeb korrigeerimise sümmeetriliselt kõigi asjaomaste  

liikmesriikide raamatupidamises;  

c. Maksumaksja rakendab aja jooksul järjekindlalt sama lähenemisviisi;  

d. Maksumaksja teeb korrigeerimise enne maksudeklaratsiooni esitamist;  

e. Maksumaksja oskab põhjendada, miks tema prognoos saavutatud tulemustega kokku ei läinud. 

• Ettevõtjad peavad valima ühe viiest hindamismeetodist ning määrama kindlaks, kas tehingud on toimunud selliselt nagu need oleksid tehtud kolmandate sõltumatute osapooltega. Järgmised meetodid on (direktiivi ettepanek artikkel 3 ja artikkel 9):  

1. võrreldav kontrollimata hinna meetod; 

2. edasimüügihinna meetod; 

3. kuluhinna meetod; 

4. tehingu kogutulu meetod; 

5. kasumijagamise meetod 

6. Liikmesriigid lubavad rakendada muid hindamismeetodeid, kui ettevõtted tõendavad, et ükski eeltoodud meetod ei ole juhtumi asjaoludele kohane või teostatav või kui valitud hindamismeetod on kooskõlas turuväärtuse põhimõttega ja pakub usaldusväärsemat hinnangut siirdehindadele, kui eeltoodud meetodid. 

• Plaanitavate muudatuste kohaselt peavad ettevõtted valima sobivaima hindamismeetodi lähtudes nende tehingutüübist ning arvestama mitmete kriteeriumitega, sh tehingu olemuse ja võrreldavus teiste tehingutega. Ettevõtted peavad jälgima siirdehinna meetodi sobivust, võttes arvesse, milliseid ülesandeid täidetakse iga ettevõtte poolt kontrollitud tehingus, võttes arvesse vara ja võetud riske. Kontrollitud ja kontrollimatu tehingu võrdluse aste, sealhulgas vajadusel tehtavate võrdlusmuudatuste usaldusväärsus, kui need on vajalikud erinevuste kõrvaldamiseks (direktiiv ettepanek artikkel 10). 

• Ettevõtted peavad arvestama sellega, et liikmesriigid hindavad, kas kontrollitud tehing annab turuväärtuse põhimõtte kohaselt tulemuse, võrreldes kontrollitud tehingu tingimusi, mis oleksid kehtestatud, kui seotud ettevõtjad oleksid iseseisvad ja kui nad oleksid teinud võrreldava tehingu võrreldavates tingimustes (vt lähemalt direktiiv ettepanek artikkel 11). 

• Ettevõtted peavad säilitama tehingutega seotud teavet ja teostatud analüüse, et tõendada, et nende tehtud tehingud sidusettevõttega vastavad kehtestatud ELi põhimõttetele (direktiiv ettepanek artikkel 13). 

Millal jõustuvad muudatused? 
Liikmesriikidel on ettepaneku kohaselt kohustus plaanitavaid muudatusi rakendada alates 1. jaanuarist 2026.  

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 9.novembriks e-posti aadressile martin@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.