Mida arvad füüsilise isiku pangakonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on tagada inimestele parem põhimakseteenuste kättesaadavuse võimalus. See tähendab nii seda, et isikule oleks tagatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimine ning ka seda, et lepingut hiljem ilma mõjuva põhjuseta üles ei öeldaks

Keda mõjutab?

• Eestis tegutsevaid krediidiasutusi

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga määratakse, et põhimakseteenust on kohustatud osutama krediidiasutused, mis on elutähtsa teenuse osutajad (eelnõu § 1 p 1). Põhimakseteenusteks on näiteks toimingud, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks, maksekontoga seotud põhilised makseteenused nagu rahaülekanded maksjalt saajale, raha sissemaksmine ja laekumised tarbija maksekontole ning sularaha väljavõtmine. Kehtivas õiguses ei ole aga konkreetselt ette nähtud, millised krediidiasutused on kohustatud põhimakseteenuseid osutama. Eelnõuga sätestatakse, et põhimakseteenuse osutamiseks on kohustatud need krediidiasutused, kes vastavad krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tingimustele. 2024. aasta aprilli seisuga on sellised krediidiasutused AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS, AS LHV Pank ning Coop Pank AS.
• Võlaõigusseadust täiendatakse sättega, mille kohaselt peab põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete täitmist tõendama vaidluse korral krediidiasutus (eelnõu § 1 p 2). Olukorras, kus krediidiasutuse keeldumise põhjendused on kas üld- või napisõnalised või üldse puudulikud, on tarbijal ennast nende vastu keeruline kaitsta, sest sisuliselt tuleks näidata, et tarbija vastab kõikidele panga üldtingimustele. Kehtiv seadus ei näe ette tarbija tõendamiskoormuse leevendust, kuid uue sätte lisamine võimaldab vabastada tarbija sellisest tõendamiskoormusest.
• Plaanitavate muudatustega täiendatakse võlaõigusseadust ning nähakse ette põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise regulatsioon (eelnõu § 1 p 6). Kehtivas seaduses nimetatud regulatsioon puudub.
  • Krediidiasutus võib põhimakseteenuse lepingu sõlminud tarbijale lepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise paragrahvis sätestatud juhtudel.
  • Krediidiasutus ütleb tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles, kui; 1) esineb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud alus; 2) maksekonto sulgemise kohustus tuleneb rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamisest.
  • Krediidiasutus võib tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui: 1) tarbija kasutas maksekontot tahtlikult ebaseaduslikel eesmärkidel; 2) tarbija esitas ebaõiget teavet, et saada juurdepääsu maksekontole, kui õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 3) tarbija ei ela Euroopa Liidus enam seaduslikult; 4) tarbija on hiljem avanud teises Eesti Vabariigi territooriumil asutatud krediidiasutuses teise maksekonto, mille kaudu osutatakse talle põhimakseteenust; 5) rohkem kui 24 järjestikuse kuu jooksul ei ole maksekontol tehtud tehinguid; 6) maksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning võlgnetav summa on suurem kui 100 eurot.

• Eelnõuga muudetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ning Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi (eelnõu § 3). Plaanitava eelnõuga saab FI endale vastutustundetult antud laenude väärteokoosseisu menetlemise pädevuse ja krediidi kulukuse määra ülempiiri rikkumise menetlemise pädevuse.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. juuliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.