Mida arvad kavandatavatest muudatustest maksukorralduse seaduses?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatuste eesmärk on parandada ära seaduslüngad, mis on viimaste aastate jooksul ilmnenud. 

Keda mõjutab? 
Muudatused võivad mõjutada kõiki ettevõtjaid. 

Millised on peamised plaanitavad muudatused? 

• Kavas on muuta maksukorralduse seaduse § 26 lõiget 2¹, mille kohaselt on juurdepääs maksusaladusele lubatud vaid riigiasutuse töötajatele (vt väljatöötamise kavatsuse p 1.1). Praktikas on ilmnenud probleem, et Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusel on vahel vaja kaasata suuremate IT arenduste tegemiseks või vigade parandamiseks lepingupartnereid erasektorist. Praegu ei saa paljudel juhtudel sellist lahendust kasutada, kuna see tähendaks maksusaladusele juurdepääsu andmist väljaspool riigiasutusi töötavatele isikutele ning seda praegune maksukorralduse seadus ei luba. Seetõttu soovib ministeerium sõnastada maksukorralduse seaduse § 26 selliselt, et eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja nende töötajatel on võimalik maksuhalduri loal ja järelevalve all kasutada maksusaladusena käsitletavaid andmeid olemasolevate info- ja sidesüsteemide hooldamiseks, samuti uute info- ja sidesüsteemide arendamiseks. 

• Kavas on muuta ka maksukorralduse seaduse § 27 sõnastust (vt väljatöötamise kavatsuse p 1.2). Praeguse sõnastuse kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta igaühele andmeid tema maksuvõla ja ajatatud maksuvõla kohta. Samas ei ole sellise sõnastuse kohaselt lubatud avaldada andmeid saneerimismenetluses, võlgade ümberkujundamise menetluses, pankrotimenetluses kompromissi korras ja muus maksejõuetusmenetluses ümber kujundamisel oleva maksuvõla kohta. See põhjustab maksuvõlglaste põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist ning seetõttu on vaja muuta selle sätte sõnastust selliselt, et oleks tagatud maksuvõlgnike võrdne kohtlemine ning lubatud oleks avaldada andmeid ka saneerimismenetluses, võlgade ümberkujundamise menetluses, pankrotimenetluses kompromissi korras ja muus maksejõuetusmenetluses ümber kujundamisel oleva maksuvõla kohta. 

• Kui praegu ei ole maksuotsuste resolutsiooniosa avalikustamine üldjuhul lubatud, siis ministeerium soovib selle piirangu kaotada (vt väljatöötamise kavatsuse p 1.3). Muudatuse eesmärk on ettevõtluskeskkonna muutmine läbipaistvamaks ja õigusselgemaks, sest nii saavad ettevõtjad rohkem infot maksuhalduri praktika kohta maksuküsimuste lahendamisel. Kaubanduskoda on varasemalt teinud ettepanekuid sellise muudatuse elluviimiseks. 

• Ministeerium soovib kaotada ka piirangu, mis keelab maksuhalduril avaldada äriühingu ja füüsilisest isikust ettevõtja makstava keskmise töötasu suurust hankijale ehitustööde hangetel (vt väljatöötamise kavatsuse p 1.4). Praegu peavad pakkujad küsima kõigepealt maksuhaldurilt tõendi keskmise töötasu suuruse kohta ning seejärel esitama selle ise hankijale. Ministeeriumi kavandatava muudatuse kohaselt tekiks maksuhaldurile õiguslik alus neid andmeid ise pakkujale avaldada. Seega väheneks ka ettevõtjate halduskoormus. 

• Rahandusministeerium soovib anda maksuhaldurile õigusliku aluse maksusaladuse avaldamiseks kütuse statistika ülejääkide kauplemisplatvormi süsteemihaldurile ehk Eleringile (vt väljatöötamise kavatsuse p 1.5). Muudatus on vajalik statistika müügitehingute õigsuse tagamiseks ja paremaks järelevalveks. 

• Ministeerium plaanib ka luua õigusliku aluse Maksu- ja Tolliameti koosseisu mittekuuluvatele tõlkidele maksusaladuse avaldamiseks (vt väljatöötamise kavatsuse p 1.6). Praegu peavad menetlustoimingu läbiviijad küsima igal korral menetlusosaliselt nõusolekut tõlgile maksusaladuse avaldamiseks, kui menetlusosalisega suhtlemist vahendab Maksu- ja Tolliameti koosseisu mittekuuluv tõlk. Muudatuse järgselt ei oleks sellises olukorras menetlusosalise nõusolekut vaja küsida. 

• Ministeerium soovib muuta tingimusi, mille korral saab dokumenti selle elektroonilise edastamise korral lugeda kättetoimetatuks (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.1). Praegu saab kättetoimetatuks lugeda dokumenti siis, kui adressaat on kinnitanud dokumentide kättesaamist või on avanud dokumendid, kui need saadeti talle e-maksuameti vahendusel. Ministeeriumi plaani kohaselt saaks dokumente lugeda edaspidi kättetoimetatuks ka siis, kui dokument on edastatud ettevõtte e-posti aadressil, mis on avaldatud äriregistris. 

• Kui praegu võib maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot, siis need kriteeriumid ministeeriumi plaanide kohaselt edaspidi muutuvad (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.2).  

  • Kuna praktikas on mõnel juhul maksuvõla sissenõudmine kolme kuu jooksul ilmselgelt lootusetu, siis ei pea ministeerium seda tingimust mõistlikuks. Teine tingimus, mille kohaselt võib vastutusotsuse teha siis, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on välja kuulutatud pankrot, sisaldab väära eeldust, justkui lõpeks pankrotiavalduse esitamine alati pankroti väljakuulutamisega, sest pankrotiavalduse menetlus võib lõppeda ka näiteks raugemisega. Raugemist aga praeguses maksukorralduse seaduses vastutusotsuse tegemise alusena sätestatud ei ole.

• Seetõttu soovib ministeerium muuta vastutusotsuse tegemise aluseid selliselt, et maksuhalduril tekib õigus teha vastutusotsus viivitamata, kui on selge, et maksukohustuslaselt maksuvõla sissenõudmine kolme kuu jooksul on lootusetu, samuti ka pankrotiavalduse menetluse raugemisel. 

• Tulenevalt Riigikohtu 2018. aasta 10. oktoobri määrusest 2-17-12525 on Riigikohus taganenud oma varasemast seisukohast, et täitemenetluses aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab täitemenetluse lõpetamist. Selle tõlgenduse kohaselt pidid puudutatud isikud arvestama, et maksuvõla kohtutäiturile täitmiseks saatmisega katkeb aegumistähtaeg kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Uus aegumistähtaeg hakkas kulgema alles täitemenetluse lõpetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Lihtsustatult öelduna valitses arusaam, et maksuvõla sundtäitmine on sisuliselt aegumatu, kui nõue on saadetud kohtutäiturile täitmiseks. Riigikohtu uus seisukoht on, et sundtäitmise aegumise katkemise alus langeb ära kohe pärast kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist, ilma et maksukohustuslane peaks ära ootama täitemenetluse lõpetamise. Maksukorralduse seadus aga sundtäitmise aegumise peatumise instituuti ei tunne, mistõttu on maksuvõla sissenõudmine Riigikohtu seisukoha valguses nüüdsest oluliselt vastuvõtlikum venitamistaktikatele. Esineb oht, et maksuasjades võib sundtäitmine osutuda võimatuks nõuete täitmise aegumise tõttu.  
  Seetõttu on tekkinud vajadus täiendada maksukorralduse seadust sundtäitmise aegumise katkemise alustega, et välistada tulevikus sundtäitmise tahtlikku takistamist pahausklike maksukohustuslaste poolt (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.3). Ühtlasi on kavandatava muudatuse eesmärk ajakohastada aegumise katkemise aluseid ka üleüldiselt, selleks et tõhustada maksuhalduri ülesannete täitmist ja vähendada maksuhalduri muid maksuvõla sundtäitmise aegumisega seonduvaid riske. 

Millal kavandatavad muudatused jõustuvad? 
Muudatuste jõustumine on planeeritud aastasse 2024. 

Anna teada, mida arvad kavandatavatest muudatustest maksukorralduse seaduses. Tagasisidet ootan kuni 5. aprillini e-postiaadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.