03.12.2024
Mida arvad keskkonnakaitselubadega seotud muudatuste plaanist?
Kliimaministeerium on välja tulnud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga, millega on plaanis muuta keskkonnakaitselubadega seotud haldusprotsessid tõhusamaks ja kiiremaks. Anna hiljemalt 16. detsembriks meile teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi.
Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad keskkonnaluba või kompleksluba omavaid ja taotlevaid äriühinguid.
Mida plaanitakse teha?
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused:
- Eelnõu näeb ette, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vaja esmalt kehtestada planeering, siis ei anta luba enne planeeringu kehtestamist (vt eelnõu § 1 punkt 5).
- Samuti on eelnõuga kavas täiendada keskkonnaloa muutmise sätteid. Nimelt, kui tulevikus algatab loa muutmise Keskkonnaamet, teeb ta luba omavale ettevõttele kirjalikult teatavaks loa tingimuste muutmise põhjuse, nõuab vajadusel loa muutmiseks vajalikke andmeid ja määrab andmete esitamise või taotluse esitamise viisi ja tähtaja. Näiteks võib Keskkonnaamet algatada loa muutmise, sest äriühing on kasutusele võtnud uued seadmed, mille tõttu tema tegevus ei vasta enam talle väljastatud keskkonnaloale. Kui loa omaja plaanib käitise toimimisviisis muudatust (nt uute seadmete kasutusele võtt), mille tõttu tema tegevus ei vasta enam keskkonnaloa tingimustele, siis peab ta edaspidi enne sellise tegevuse elluviimist esitama Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu loa muutmise taotluse (vt eelnõu § 1 punktid 7-8).
- Eelnõu kohaselt võib Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada muu hulgas juhul, kui ei ole esitatud nõuetekohast loa muutmise taotlust või vajalikke andmeid loa muutmiseks ning käitise tegevus ei vasta loas sätestatud tingimustele. Keskkonnaloa võib edaspidi kehtetuks tunnistada ka siis kui kahe aasta jooksul ei ole esitatud nõuetekohast loa muutmise taotlust või vajalikke andmeid loa muutmiseks ning käitise tegevus ei vasta loas sätestatud tingimustele (v vt eelnõu § 1 punktid 9-10).
Tööstusheite seaduse muudatused:
- Lisaks näeb eelnõu ette, et tööstusheite seadusest jääb kompleksloa kohustusega tegevuste hulgast välja vineeri tootmine, sest Euroopa Liidu tööstusheite direktiivi kohaselt ei pea see tegevusvaldkond rangemaid meetmeid järgima (vt eelnõu ja seletuskirja § 7 punkt 1).
- Veel on kavas muudatus, mille kohaselt ei saa ettevõtted kompleksluba vabatahtlikult taotleda ega omada, kui käitise tegevus ei ületa loa künnist. Kompleksloaga kaasneb ettevõtjatele rohkem kohustusi kui keskkonnaloaga, seega keskkonnaloale üle minnes väheneb ettevõtjate halduskoormus. Lisaks saab Keskkonnaamet õiguse otsustada ja algatada kompleksloa ümber vormistamine keskkonnaloaks, kui ta on tuvastanud (nt kontrolli käigus), et ettevõtte tegevus on selliselt muutunud, et tegevus ei ületa kompleksloa künnisvõimsust (vt eelnõu ja seletuskirja § 7 punktid 2 ja 6).
- Lisaks pikeneb kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumise puhul aegumistähtaeg kahelt aastalt viiele aastale. Muudatus on plaanis, sest komplekslubade kontrollide vahemikud on tavapäraselt üks kuni kolm aastat ning näiteks veisekasvatuste puhul kuni viis aastat, mistõttu jõuavad kaheaastase aegumistähtaja puhul paljud rikkumised juba enne tuvastamist aeguda (vt eelnõu ja seletuskirja § 7 p 11).
Muud muudatused:
- Eelnõu näeb ette atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse, mille kohaselt ei pea edaspidi lubatud heitkoguste projektis (LHK) esitama eraldi andmeid põletusseadmete, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth ega nendes kasutatavate kütuse kohta. Seda infot kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses (vt eelnõu § 2 p 7).
- Lisaks on kavas luua jäätmeseadusega juriidilistele isikutele võimalus kuni üks tonn oma tegevuses tekkivaid biojäätmeid ise ringlusse võtta ilma jäätmekäitleja registreeringuta ja jäätmeloata. Selleks tuleb eelnõu kohaselt esitada kohaliku omavalitsuse üksusele vastav taotlus ning juriidiline isik peab jäätmevaldajate registrisse märkima ka aastase tekkekohal ringlusse võetava biojäätmete koguse (vt eelnõu § 3 punktid 3 ja 7).
- Eelnõuga on plaanis pikendada maapõue aluskorda ehitise või rajatise ehitamise korral tekkiva kaevise võõrandamise loa kehtivusaega. Nimelt kehtib hetkel kehtiva maapõueseaduse kohaselt kaevise võõrandamise luba üks aasta. Kuid edaspidi hakkab kaevise võõrandamise luba kehtima viis aastat. Põhjendatud juhul võib Keskkonnaamet pikendada loa kehtivust kuni ehitise või rajatise valmimiseni (vt eelnõu ja seletuskirja § 5 p 5).
- Veeseaduse muudatuste kohaselt tuleb edaspidi maismaa veekogudes süvendamise ja tahkete ainete paigutamise puhul veeloa asemel taotleda registreering (vt eelnõu ja seletuskirja § 8 p 2).
- Lisaks näeb eelnõu ette, et kala- ja muu vee- elusressursi kasvatuse puhul, mille toodangu juurdekasv on rohkem kui 1 tonn aastas, jääb keskkonnaloa kohustus kehtima, kuid vetika- ja karbikasvatuse puhul tõstetakse loa kohustuse künnist. Nimelt tuleb edaspidi taotleda keskkonnaluba, kui vetika- ja karbikasvatus, mis ei asu meres ja toodangu juurdekasv on rohkem kui üks tonn aastas ning kui kasvatus on meres, siis on luba vaja, kui toodangu juurdekasv on rohkem kui 100 tonni aastas (vt eelnõu § 8 punktid 3-4).
Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2025. aasta 1. septembril.
Anna teada, mida arvad keskkonnakaitselubade süsteemi muutmise plaanist. Tagasisidet ootan hiljemalt 16. detsembriks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.