Mida arvad ligipääsetavuse seaduse eelnõust?

Mis on ligipääsetavuse seaduse eesmärk?
Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu direktiiv, millega sätestatakse lisanõuded ligipääsetavuse valdkonnas teatud teenuste ja toodete osas. Samuti on eesmärgiks hõlbustada piiriülest kaubandust ja inimeste (ligipääsetavuse direktiiviga rõhutatakse, et silmas on peetud eeskätt puudega inimesi, kuid kasu saavad ka teised piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed) vaba liikuvust ning suurendada toodete ja teenuste siseturul kättesaadavust, sh parandada juurdepääsetavust toodete ja teenuste kohta antavale teabele.

Millistele toodetele ja teenustele eelnõu kohaselt uued nõuded kohalduvad?

Nõuded hakkavad eelnõu kohaselt kehtima järgmistele toodetele:

1) tarbijale kasutamiseks mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem;
2) makseterminal;
3) sularaha- või makseautomaat;
4) piletiautomaat;
5) registreerimisautomaat;
6) teavet pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, välja arvatud sõiduki, õhusõiduki, laeva või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminal;
7) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel;
8) tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele;
9) e-luger.

Nõuded hakkavad eelnõu kohaselt kehtima järgmistele teenustele:

1) elektroonilise side teenus, sealhulgas hädaabiühendus, välja arvatud masinatevahelise side teenus;
2) teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele;
3) lennu-, bussi-, raudtee-, ja veeliikluse sõitjateveo teenuste osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transpordialase teabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine ning interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal;
4) pangandus- ja finantsteenus ning teenuse osutamisega seotud leping;
5) e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara;
6) e-kaubanduse teenus.

Teenuse ligipääsetavusnõudeid ei kohaldata:

1) sõidukisse integreeritud iseteenindusterminalile, mida kasutatakse sõitjateveoteenuse mis tahes osa osutamisel;
2) ühistranspordiseaduse § 4 lõike 2 kohasele valla-, linna-, või maakonnaliinile, mille osas kohaldatakse ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavuse nõudeid;
3) ühistranspordiseaduse § 5 kohasele juhuveole;
4) internetipõhisele kaardile ja kaardistamisteenusele, tingimusel et navigeerimiseks kasutatava kaardi puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul;
5) kolmandele isikule pakutava veebilehe ja mobiilirakenduse sisu suhtes, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ja mida asjaomane ettevõtja ei saa mõjutada.

Eelnõu kohaselt ei kohaldata nõudeid mikroettevõtjast (ettevõtja, kelle töötajate arv on vähem kui kümme inimest ja kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot) teenuseosutaja tegevusele. Erand kohaldub vaid teenuseosutajatest mikroettevõtjatele, kuivõrd nende puhul kujutab ligipääsetavusnõuete täitmise ebaproportsionaalsuse hindamise nõudmine iseenesest ebamõistlikku koormust.

Kohaldamisalas oleva toote tootja, tema volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, toote vastavushindamisele ja turujärelevalvele ning vastutusele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Millised on ligipääsetavuse seaduse eelnõu olulisemad muudatused? 

• Teenuse osutamisel kasutatakse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja teenuse toimimises tehtavaid muudatusi, mis vastavad puudega inimeste vajadustele, tagades neile teenuse maksimaalse kasutatavuse. Teenuse elemendid peavad olema vastavate tugitehnoloogiatega koostalitlusvõimelised. Teenuse üldtingimustes või samaväärses dokumendis esitatakse teenusele kohaldatavate ligipääsetavusnõuete kirjeldus ning teave teenuse kavandamise ja tööpõhimõtete kohta.
• Eelnõu kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus toote ja teenuse täpsemad funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele.

• Kui ettevõtjal on kahtlus, et toote või teenuse vastavusse viimine kehtestatud ligipääsetavusnõuetega võib endast kujutada toote või teenuse täielikku muutmist või tuua kaasa ebaproportsionaalse koormuse, viib ettevõtja selle kohta läbi hindamise. Ettevõtja, välja arvatud toodetega tegelev mikroettevõtja, dokumenteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud hindamise ning säilitab hindamistulemusi viis aastat toote viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest osutamisest arvates. Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (vt täpsemalt seletuskirja lisa 2).

• Tootel olev teave toote ligipääsetavuselementide ning toote märgistuse, kasutusjuhendi ja hoiatuste kohta peab olema:
  1) hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu;
  2) esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil;
  3) esitatud, kasutades trükikirja kontrastsust, kirjatüüpe ja -suuruseid, sealhulgas kirjakraade ja -laade, arvestades eeldatavaid kasutajavajadusi.
  Veebilehelt leitav juhis toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta peab:
  1) olema kättesaadav tekstiformaatides, mida saab kasutada erinevatel viisidel kasutata ja rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel;
  2) lisama mittetekstilisele sisule alternatiivsel viisil esitatud sisu;
  3) lisaks kohaldatakse eelnõu paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid.

• Toode peab vastama järgmistele funktsionaalsuse nõuetele:
  1) töörežiimid on kasutatavad ka suure ulatuvuse ja jõu puudumise korral;
  2) ei põhjusta valgustundlikkushoogude vallandumist;
  3) pakub biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele kasutajale alternatiivi;
  4) on funktsionaalselt järjepidev ning võimaldab suhtluseks aega piisavalt ja paindlikult;
  5) tark- ja riistvara võimaldab toote liidestamist tugitehnoloogiatega;
  6) kasutaja privaatsus on toote ligipääsetavuselementide kasutamisel kaitstud. 
  Kui toode võimaldab teabevahetust, kasutamist, teabe esitamist, juhtimist ja suunamist, peab see olema teostatav rohkem kui ühe meele kaudu. Kasutaja kõnele ning nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelele tuleb pakkuda alternatiive. 

• Kui tootes kasutatakse kõnet, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive kommunikatsiooni, kasutamiskontrolli ja suunamise jaoks kasutatavale kõnele ja häälele. Kui tootes kasutatakse visuaalseid elemente, peavad tootel olema kommunikatsiooni, teabe edastamise ja juhtimise kasutamisel paindlikud suurenduse, heleduse ja kontrastsuse seadistamise võimalused. Visuaalne element peab olema kasutajaliidese juhtimiseks kasutatava programmi ja abivahendiga koostalitlusvõimeline. Kui tootes kasutatakse teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks värve või helisignaale, tuleb kasutajale pakkuda alternatiive vastavalt värvi või helisignaali kasutamisele. Kui tootes kasutatakse visuaalseid elemente, tuleb kasutajale pakkuda paindlikke võimalusi nähtavuse selguse parandamiseks. Kui tootes kasutatakse heli, peab kasutajal olema võimalik seadistada heli tugevust ja kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevatest toodetest tulenevate segavate helisignaalide vähendamist ja kuuldu selguse parandamist. Kui toode vajab manuaalset kasutamist ja juhtimist, peab seda olema võimalik järjestikku juhtida ning kasutada kompimise teel eristatavaid osi. Toode peab pakkuma peenmotoorsele juhtimisele alternatiive, vältides üheaegse juhtimise vajadust.

• Erinevad nõuded toodete lõikes:
  Iseteenindusterminal peab:
  1) sisaldama kõnetuvastustehnoloogiat;
  2) võimaldama kasutada isiklikke kõrvaklappe;
  3) piiratud reageerimisaja korral esitama kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu;
  4) võimaldama pikendada kasutamiseks eraldatud aega;
  5) olema piisava kontrastsusega ning kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas;
  6) helisignaalide kasutamisel olema ühilduv Euroopa Liidu tasandil olemasolevate abivahendite ja tugitehnoloogiatega;
  7) võimaldama piiratud võimekusega kasutaja ligipääsu ligipääsetavuselementi aktiveerimata.
  E-lugeril peab olema funktsioon teksti audioesitluseks.
  Nõuded elektroonilise sideteenuse osutamisel kasutatavale terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime:
  1) Kui tootel on lisaks hääle edastamise võimalusele ka teksti edastamise võimalus, peab toode võimaldama reaalajas tekstiedastust ja toetama kõrgetasemelisi audioseadmeid.
  2) Kui tootel on lisaks teksti ja hääle edastamise võimalusele ka video edastamise võimalus, peab toode võimaldama tervikvestluse kasutamist, sealhulgas sünkroniseeritud häält, reaalajas tekstiedastust ja videoresolutsiooni, mis võimaldab suhtlust viipekeeles.
  3) Toode peab olema ühildatav traadita kohtvõrgu ühendusel kuulmistehnoloogiatega.
  4) Toote funktsioonid ei või häirida abivahendite toimimist.
  Nõuded audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks kasutatavale terminalseadmele, millel on interaktiivne andmetöötlusvõime:
  Puudega kasutajale tehakse kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuse osutaja edastatud ligipääsetavuselemendid kasutaja ligipääsu, valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahendisse edastamise kohta.
  Nõuded riigihanke objektiks olevale tootele:
  1) Teabe kättesaadavus seoses toote toimimise ja ligipääsetavuselementidega peab vastama käesoleva määruse § 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatud elementidele.
  2) Kasutajaliidese omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus ning toodete funktsionaalsuse kavandamine peavad vastama käesoleva määruse §-s 4 sätestatud asjakohastele nõuetele.
  3) Pakendi ligipääsetavus, sealhulgas sellel esitatav teave ja juhised toote paigaldamise, hooldamise, kasutamise ja äraviskamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebileht, välja arvatud iseteenindusterminalid, peavad vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 3 ja §-s 5 sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele.

• Nõuded erinevate teenuste lõikes: 
  Nõuded elektroonilise side teenusele:
  1) Teenus peab lisaks häälsidele võimaldama reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälsidele kasutatakse ka videot, peab teenus võimaldama tervikvestlust.
  2) Hädaabiühenduse kaudu peab teenus võimaldama puudega lõppkasutajale teiste lõppkasutajatega samaväärse ligipääsu hädaabiteenistustele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega.
  Nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele:
  1) Teenus peab pakkuma tajutavaid, kasutatavaid, arusaadavaid ja töökindlaid elektroonilisi saatekavasid, mis annavad teavet ligipääsetavusfunktsioonide kättesaadavuse kohta.
  2) Teenus peab tagama audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust.
  3) Audiovisuaalmeedia ligipääsetavuselemendid on:
  1) subtiitrid kurdile ja kuulmispuudega inimesele;
  2) audiokirjeldus;
  3) subtiitrite pealelugemine;
  4) viipekeelne tõlge.
  Nõuded lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi kaugliini reisijateveoteenusele:
  1) Teenus peab selle osutamisel vastama käesoleva määruse § 3 lõigetes 5–7 ja §-s 6 sätestatud nõuetele.
  (2) Teenuse osutamisel esitatakse:
  1) teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta piiratud võimekusega kasutajale;
  2) teave aruka piletimüügisüsteemi ja selle -funktsioonide kohta;
  3) reaalajas reisijateabe;
  4) teave lisateenuste kättesaadavuse kohta.
  Nõuded linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi reisijateveoteenusele:
  Teenuse osutamisel kasutatavad iseteenindusterminalid peavad olema ligipääsetavad kooskõlas arvestades eelnõus väljatoodud nõuetega. 
  Nõuded pangandus- ja finantsteenusele:
  1) Teenuse osutamisel pakutavad autentimismeetodid, elektroonilised allkirjad, makseteenused ja turvalisusega seotud teenused peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad.
  2) Teenuse osutamisel antav teave peab olema arusaadav. Teabe keerukus ei või ületada Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase).
  3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse ka siis kui teenuseid osutatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu.
  Nõuded e-raamatu teenusele:
  1) Kui e-raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, tuleb tekst ja heli teenuse osutamisel esitada sünkroniseeritult.
  2) E-raamatu digitaalne fail peab teenuse osutamisel võimaldama tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida.
  (3) Teenuse osutamisel peab piiratud võimekusega kasutajal olema võimalik:
  1) pääseda ligi e-raamatu sisule;
  2) navigeerida e-raamatu sisus ja kujunduses;
  3) tajuda e-raamatu struktuuri;
  4) kasutada e-raamatut paindlikult, omades valikuvõimalusi sisu esitamisel.
  4) E-raamatu sisu alternatiivsed esitusviisid ja koostalitlus mitmesuguste tugitehnoloogiatega peavad olema tajutavad, arusaadavad, kasutatavad ja töökindlad.
  5) E-raamat peab olema leitav metaandmete kaudu ligipääsetavuselementide kohta esitatud teabe järgi.
  6) E-raamatu ligipääsetavuselemendid peavad olema rakendatavad sõltumata autoriõiguste digitaalkaitse meetmetest.
  Nõuded e-kaubanduse teenusele:
  1) Teenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama teavet müüdava toote ja teenuse ligipääsetavuse kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud.
  2) Teenuse osana pakutavad autentimis-, makse- ja turvafunktsioonid peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad.
  3) Teenuse osutamisel pakutav autentimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus peab olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel.
  Nõuded riigihanke objektiks olevale teenusele:
  Teenuse omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus peab vastama selliste omaduste, elementide ja funktsioonide asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse teenusega seotud paragrahvides.

• Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni viisil, mis võimaldab hinnata toote vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ning mis käsitleb hindamiseks vajalikul määral toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist. 
   Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohases ulatuses vähemalt järgmist:
  1) toote üldkirjeldus;
  2) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu või kohaldatavate ligipääsetavusnõuete järgimiseks kasutatud lahenduste kirjeldus;
  3) viited osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või tehniliste spetsifikatsioonide nende osade kohta, mida on kohaldatud.

• Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu järgi on võimalik kohaldamisalas olevaid ettevõtteid trahvida ligipääsetavusnõuetele mittevastava teenuse osutamise eest kuni 20 000 euro suuruse trahviga.

Millal jõustuvad muudatused?
Ligipääsetavuse direktiivi normid peavad kohalduma alates 2025. aasta 28. juunist. Norme kohaldatakse kõikidele uutele toodetele, mis peale 2025. aasta 28. juunit turule lastakse ja alates 2025. aasta 28. juunil osutatavatele teenustele. Erandina võib teenuste osutamisel kasutada tooteid, mida sarnaste teenuste osutamiseks ka enne seda kuupäeva seaduslikult kasutati, kuni 2030. aasta 28. juunini. Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuslepingud võivad edasi kehtida muutmata kujul, kuid mitte kauem kui 2030. aasta 28. juunini. Seega on üleminekuperioodi lõpuks 2030. aasta 28. juuni. Üleminekuperioodi erandiks on iseteenindusterminalid, mida on lubatud kasutada kuni nende majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid mitte kauem kui 20 aastat pärast nende esmast kasutuselevõttu. Käesolev eelnõu on direktiivi ülevõtmise tähtajast tulenevalt planeeritud jõustuma 2022. aasta juunis.

Anna teada, mida arvad ligipääsetavuse nõuetega seotud uuendustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 30. augustiks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.