Mida arvad looduskaitseseaduse muutmise plaanist?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud korda. Lisaks on eesmärgiks muuta sätted selgemaks ja üheselt mõistetavaks.

Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad mitmeid ettevõtteid, sh:

• metsandusega tegelevad ettevõtteid,
• põllumajandusettevõtteid,
• maaparandusega tegelevaid ettevõtteid,
• elektri võrguettevõtteid ning elektri- ja gaasitrasse ehitavaid ja hooldavaid ettevõtteid,

Mida plaanitakse teha?
Raietega seotud muudatused:

• Kehtiva seaduse järgi on kaitstaval objektil vaid valik- ja turberaie tegemisel ette nähtud piirangud, aga eelnõu järgi on edaspidi keelatud kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal lageraie ning veerraie. Nimetatud raied on piiranguvööndis ja hoiualal lubatud vaid hall-lepikutes raielangi pindalaga kuni 0,5 ha. Valik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb järgida looduskaitseseaduse lisas „Valik-, häil- ja aegjärkse raie tingimused kaitstaval loodusobjektil ja ranna ja kalda piiranguvööndis“ toodud tingimusi, mida samuti eelnõuga muudetakse (vt eelnõu § 1 p 9). Näiteks peab eelnõu lisa kohaselt muudatuste jõustumisel kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ning hoiualal aegjärkse ja häilraie tegemisel raiejärkude vahe olema 10 aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid (vt eelnõu lisa).
• Samuti keelatakse piiranguvööndis lisaks lage- ja veerraiele ka häil- ja aegjärkne raie, aga kaitse-eeskirjaga on häil- ja aegjärkse raie keeldu võimalik leevendada ja raiete tegemisele seada tingimusi (vt eelnõu § 1 p 28).
• Ka hoiuala puhul on plaanis muudatus, nimelt on tulevikus hoiualal uuendusraietest lubatud häil- ja aegjärkne raie langi suurusega kuni kaks hektarit, kui raie on kooskõlas looduskaitseseaduse § 32 tingimustega (vt eelnõu § 1 p 33). Hetkel kehtiva korra järgi on hoiualal seaduses toodud tingimuste täitmisel lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
• Tegevuste kavandamisel ja nende elluviimisel, mille hulgas on ka raidmete purustamine ja teisaldamine, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist, nende pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Selleks tuleb eelnõu seletuskirja järgi lindude pesitsusperioodil hinnata ja fikseerida lindude pesitsemise olemasolu või puudumine (vt eelnõu § 1 p 64 ja seletuskirja lk 21).
• Edaspidi võib väljaspool tiheasustusega elamumaal metsa raiuda kohaliku omavalituse vastava loaga (vt eelnõu § 1 p 56). Hetkel ei ole ei looduskaitseseaduses ega metsaseaduses reguleeritud elamumaal raiete tegemine, st et praegu on võimalik väljaspool tiheasustusala asuval elamumaal metsa raiuda piiramatus mahus mistahes raieliiki kasutades.

Tegevus kaitstavatel aladel ja objektidel:

• Lisaks näeb eelnõu ette, et edaspidi ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektil ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta teha maaparandussüsteemide hoiutöid (nt eemaldada setet) (vt eelnõu § 1 p 8). Hetkel kehtiv kord on ebaselge ning raske on hinnata, milline maaparandussüsteemide hoiutöö vajab loa taotlemist, teatise esitamist või nõusoleku küsimist.
• Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektil ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta poollooduslikul kooslusel hekseldada ja niidet maha jätta (vt eelnõu § 1 p 8). Lisaks eeltoodule ei tohi eelnõu kohaselt poollooduslikel aladel enam teostada puu- ja põõsarinde raadamist (vt eelnõu § 1 p 13). Muudatuste jõustumise järel on sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis keelatud poollooduslike kooslusi hävitavad või kahjustavad tegevused, milleks muuhulgas on mullaharimine, puittaimede istutamine, põllukultuuride kasvatamine, kultuurrohumaade rajamine ja väetamine, jms (vt eelnõu § 1 p-d 26 ja 31). Kehtiva seaduse alusel poollooduslike koosluste puhul selliseid piiranduid ei ole.
• Muudatused näevad ette, et kaitstaval loodusobjektil on edaspidi keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud mahepõllumajanduses lubatud biotsiid, taimekaitsevahend ja väetis ning looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kantud võõrliigi hävitamiseks kasutamine (vt eelnõu § 1 p 10).
• Loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalike tööde (näiteks kraavide sulgemine) mitte tegemisel ei saa kinnisasja omanik keelata Keskkonnaametil vajalike tööde tegemise korraldamist (vt eelnõu § 1 p-d 15 ja 15).
• Hetkel ei või läbi kaitseala rajada ei teid ega tehnovõrke ja -rajatisi, aga eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik rajada tee või tehnovõrk ja -rajatis läbi kaitseala eesmärgiga teenindada kinnistut, mis ei ole kaitsealal (vt eelnõu § 1 p 27).
• Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei või kaitsealuse isendi püsielupaigas väljaspool teid sõita ning keelatud on igasugune ehitustegevus. Eelnõu näeb ette, et edaspidi on kaitsealuse isendi püsielupaigas väljaspool seadusega sätestatud keeluaegu Keskkonnaameti loal võimalik maastikul sõitmine näiteks talvel metsa väljaveo jaoks või elektriliini paigaldus- ja hooldustöödeks. Lisaks tekib võimalus loa alusel rajada maakaabelliine püsielupaikadel ega ei pea maakaabli rajama ümber püsielupaiga (vt eelnõu § 1 p 59).

Rahatrahvid:

• Eelnõuga tõstetakse looduskaitseseaduse sätete rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid. Näiteks tõuseb juriidilisele isikule kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi maksimummäär 3200 eurolt 50 000 euroni.
• Samuti tõuseb tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest juriidilisele isikule ette nähtud karistuse maksimummäär 3200 eurolt 200 000 euroni.
• Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumise eest ette nähtud karistuse maksimummäär juriidilisele isikule tõuseb 1600 eurolt 200 000 euroni.
• Lisaks lisanduvad eelnõuga seadusesse mitmed uued rahatrahvid. Näiteks on kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise ja ebaseadusliku ehitamise eest juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 300 000 eurot ning kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest on ettevõttele ette nähtud rahatrahv kuni 200 000 eurot. Ka on ette nähtud rahatrahv ranna või kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu ja ehituskeelu vööndis ebaseadusliku ehitamise ning looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku hävitamise eest kuni 300 000 ning mootor- või maastikusõidukiga sõitmise nõuete rikkumise kuni 200 000 eurot (vt eelnõu § 1 p 78 - 93).
• Kehtiva seaduse kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju näiteks juhul, kui ebaseaduslikult kahjustatakse pinnast, hävitatakse püsielupaik, tekitatakse kaitstava loodusobjektil põleng või raiutakse keeluajal, jms. Eelnõuga lisandub seadusesse loodusobjektile tekitatud kahjude loetellu poollooduslike koosluste kahjustamine ja hävitamine ning võõrliigi loodusesse laskmine. Keskkonnale kahju tekitatud isikul on kohustus tekitatud kahju hüvitada vastavalt kahju hüvitamise määradele. Näiteks liigi püsielupaiga hävitamise puhul arvestatakse keskkonnakahju 512–15 000 eurot ühe hektari kohta (vt eelnõu § 1 p 94 - 100).

Muud muudatused:

• Eelnõu kohaselt tagab edaspidi riik, et maismaast on 30 % ulatuses riikliku kaitse all, et kindlustada kestev kaitse Eesti looduse tuumikaladele ning kõigile Eesti loodusele omastele ökosüsteemidele, liikidele ja nende elupaikadele. Kaitse all oleva 30% maismaa kaitse eesmärkide tulemuslikkust ja tõhusust hakkab hindama kliimaministri moodustatav ekspertkomisjon (vt eelnõu § 1 p-d 1 ja 7). Hetkel looduskaitseseadus ei määra, kui suur ala Eesti maismaast peab olema riikliku kaitse all. Täna on kaitse all kokku ligikaudu 1 271 000 ha ehk 27,7%.
• Eelnõuga lisandub kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukoha andmed nende objektide loetellu, mille asukohta kinnisasja võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab vastav leping sisaldama. Hetkel kehtiva seaduse järgi on see nõue kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja võõrandamise või koormamise puhul (vt eelnõu § 1 p 12).
• Plaanis on täpsustada veekogude äärsete kaitsevööndite ulatusi. Nimelt hakkab edaspidi piiranguvöönd korduva üleujutusaladega veekogudel koosnema üleujutatavast alast, millele tuleb liita mererannal 100 m ja siseveekogu kaldal 50 m. Ehituskeeluvöönd hakkab korduva üleujutusaladega veekogudel koosnema üleujutatavast alast, millele mereranna puhul liidetakse 50 m ning siseveekogu kalda puhul 25 m. Korduv üleujutus tähendab seejuures perioodiliselt või iga-aastaselt või mõne aasta tagant maismaale ulatuvat maksimaalset veetaset. Kui korduva üleujutusala ulatuse ja eelpool märgitud meetrite liitmise tulemusel on kaitsevöönd või ehituskeeluvöönd kitsam kui hetkel looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvöönd või ehituskeeluvöönd, siis on vööndi laiuseks hetkel kehtivas seaduses toodud vööndi laiused (näiteks kehtib hetkel mererannal ehituskeelu vöönd olenevalt asukohast 200m või 100m) (vt eelnõu § 1 p-d 40, 42, 46).
• Eelnõu kohaselt ei tohi väljastpoolt Eestit pärit kodumaiseid taimeliike loodusesse istutamise ja külvamise või nende mistahes elusate osade loodusesse viimise teel levitada, kui tegemist ei ole teaduslikult põhjendatud taasasustamise, metsade uuendamise või elupaikade taastamisega Keskkonnaameti loa alusel (vt eelnõu § 1 p 72).

Millal muudatused jõustuvad?

• Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused üldises korras ehk hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
• Samas on eelnõus välja toodud, et eelnõu § 1 punktid 10, 30 ja 34 ehk pestitsiide puudutavale regulatsioonile kehtestatakse 5-aastane üleminekuperiood ning need sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2030. aastal.

Anna teada, mida arvad looduskaitseseaduse muutmise plaanist. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. septembriks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.