Mida arvad maksejõuetuse teenistuse esitatud probleemidest ja pakutud lahendustest?

Mis on maksejõuetuse teenistus?
Maksejõuetuse teenistus on sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega Konkurentsiameti teenindamisel olev järelevalve- ja muu korrakaitseorgan, mis uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel ja makseraskuste suurendamisel pankrotimenetluses.

Millised probleemid esinevad praktikas ning millised võiksid olla lahendused?

• Maksejõuetuse teenistuse aruandes on välja toodud, et Eestis puudub jätkuvalt ühtne ja terviklik maksejõuetuskaasuste kajastamise ja lahendamise IT süsteem (nn menetlejate ja võlausaldajate ühine töölaud), mis võimaldaks maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret infovahetust, üksikasjalikku andmekorjet, andmete töötlemist ja statistikat teenuse paremaks juhtimiseks ning kuluefektiivseks menetlemiseks. Probleemi lahendamiseks tuleks luua terviklik riiklik kõigi maksejõuetusmenetluste kajastamise ja kaasuste lahendamise töölaud, mis võimaldab osaliste ja menetlejate vahelist kiiret infovahetust ning andmekorjet, andmete töötlemist ja statistika loomist.
• Maksejõuetuse teenistus on teinud ettepaneku  kehtestada kõigi maksejõuetus valdkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute (ja võlanõustajate) haldusjärelevalve ühe haldusjärelevalve organisatsiooni kätte ning pakkunud välja, et maksejõuetuse teenistusele tuleks anda järelevalves vähemalt ettekirjutuste tegemise õigus. Maksejõuetuse teenistus ei oma kehtiva õiguse kohaselt pankrotihalduri kutse kandjale kui avalikku ülesannet täitvale isikule (distsiplinaar)karistuse määramise õigust isegi juhul kui maksejõuetuse teenistus rikkumise(d) teada saab või ise tuvastab.
• Lisaks tehti ettepanek kehtestada kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks. Maksejõuetuse teenistuse kohaselt on oluline lahti selgitada olulisi väärtusi ja maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgimist avalike ülesannete täitmisel.
• Maksejõuetuse teenistus tõi välja, et Eestis kehtib võlgnikusõbralik õigusnormistik, mis ei võimalda praktikas ei pankrotihalduril ega maksejõuetuse teenistusel pankrotivõlgnike lähikondsetelt mingit teavet kätte saada, et pankrotimenetlusi kiirelt ja efektiivselt minimaalsete kuludega läbi viia. Kogu tõendamiskoormus maksejõuetusasjades lasub üksnes riigil (Maksu- ja Tolliametil, pankrotihalduril, Maksejõuetuse teenistusel, prokuröril), mitte võlgnikul või tema lähikondsetel. Probleemi lahendamiseks pakkus maksejõuetuse teenistus välja pankrotiseaduse muudatused, mille kohaselt lisatakse seadusesse  võlgnikule vajadus ise selgitada ja põhjendada, millal maksejõuetus tekkis, milliste väliste või sisemiste teguritega seoses ning mis on võlgniku arvates maksejõuetuse põhjused. Lisaks pakuti välja, et lisada võlgnikule nõuded ja kohustus esitada koos pankrotiavaldusega täiendavat informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise kohta, et menetlejal ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtul oleks võimalik kontrollida antud teavet ning kiiresti tuvastada võlgniku maksejõuetusega ja võlgniku käitumisega seonduvad olulised asjaolud. Hetkel juriidilisest isikust võlgnikul tõendamiskoormis puudub.
• Lisaks tegi maksejõuetuse teenistus ettepaneku muuta varatu juriidilisest isikust võlgniku esitatud pankroti avalduse menetlejate ringi ja menetluse järjekorda algusetapis nii, et varatu juriidilisest isikust võlgnik peab esitama enda pankrotiavalduse otse kas Maksejõuetuse teenistusele ja/või Maksu ja Tolliametile, kes tuvastavad asjas olulised asjaolud vastavalt haldusmenetluse seadusele ning esitavad maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtule taotluse, mida varatu juriidilisest isikust võlgnikuga konkreetses maksejõuetusasjas edasi teha st kas pankrot välja kuulutada avaliku uurimisena või pankrotimenetlus lõpetada ja/või kohaldada võlgniku lähikondsetele vastutust.
• Maksejõuetuse teenistus tõi välja, et maksejõuetuse teenistusel kui riikliku järelevalve organil puudub kehtiva õiguse kohaselt ärikeelu kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes ning selle kohaldamist tuleb taotleda kohtult. Maksejõuetuse teenistuse tehtud ettepaneku kohaselt võiksid ärikeeldu saada kohaldada nii registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riikliku järelevalveorgan Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus.

Anna teada, mida arvad maksejõuetuse teenistuse välja toodud probleemidest ning pakutud lahendustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan Justiitsministeeriumile.