Mida arvad plaanitavast jäätmereformist, sh ideest kehtestada pakendimaks?

Mis on jäätmereformi eesmärk?
Plaanitavate muudatuste peamine eesmärk on tagada puhtam elukeskkond ning saavutada Eesti jäätmehoolduses üleminek ringmajandusele. Kitsam eesmärk on saavutada ELi üleselt kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv, mis on alates 2025. aasta 1. jaanuarist vähemalt 55 protsenti olmejäätmete kogumassist.

Keda mõjutab?

• pakendiettevõtjaid
• taaskasutusorganisatsioone
• jäätmekäitlusettevõtteid, kes tegelevad olmejäätmete kogumise ja käitlemisega
• jäätmete veoga tegelevad ettevõtteid
• prügilaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Pakendite ja pakendijäätmete maksustamine (vt jäätmereformi dokumendi lk 27-31)

• Kliimaministeerium soovib muuta pakendiaktsiisi süsteemi kaheosaliseks selliselt, et tekiks pakendiaktsiis (uus osa) ja pakendijäätmete aktsiis (tänane pakendiaktsiis).
• Pakendiaktsiisiga maksustatakse pakendit pakendatud kauba turule suunamise hetkel. See tähendab, et kõik pakendiettevõtted, kes lasevad pakendit turule, peavad edaspidi maksma pakendiaktsiisi.
• Pakendiaktsiisi eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama väiksema keskkonnamõjuga pakendimaterjale ja vähendama pakendite koguseid.
• Tasu arvestus oleks pakendiregistri põhine, kuhu ettevõtted kannavad andmed turule suunatud pakendi kohta.
• Pakendiaktsiisi suurus sõltuks sellest, kui hästi on võimalik turule lastavat pakendimaterjali ringlusse võtta. Esimese alternatiivi kohaselt oleks kõige kõrgem aktsiis plastpakendite osas (450 eurot/t), puidul 200 eurot/t, värvilisel metallil 80, mustmetallil 70, paberil ja kartongil 60 ning kõige madalam aktsiis kehtiks klaasi osas (20 eurot/t). Muu pakendimaterjali aktsiis oleks 250 eurot/t kohta. Teise alternatiivi kohaselt on erinevalt hinnastatud ka mono- ja komposiitsed materjalid. Plast komposiit, kartong + plast, kartong + plast + metall pakendimaterjali aktsiis oleks 450 eurot/t kohta ja plast monol 250 eurot/t. Muude pakendimaterjalide osas kehtiksid samad aktsiisimäärad nagu esimese alternatiivi puhul. Mõlema alternatiivi puhul oleks rühma- ja veopakendi pakendiaktsiis eeltoodud määradest kaks korda väiksem.
• Esimese alternatiivi korral laekuks riigieelarvesse umbes 20,9 mln eurot ja teise alternatiivi korral ca 18,5 mln eurot aastas.
• Pakendiaktsiisi süsteemi teiseks osaks on pakendijäätmete aktsiis, mille puhul on sisuliselt tegemist kehtiva pakendiaktsiisiga. Pakendijäätmete aktsiisiga maksustatakse pakendijäätmed, mis on pakendiregistri andmetel jäänud järgmise maksustamisperioodi (aasta) näiteks 1. juuliks ringlusse võtmata pakendiseaduses sätestatud sihtarvude piires. Aktsiisimäärad oleksid kõrgemad plasti puhul ja madalamad muude pakendimaterjalide puhul.
• Pakendijäätmete aktsiisi maksjateks oleksid peamiselt taaskasutusorganisatsioonid ja eraldiseisvalt need ettevõtted, kes ei ole taaskasutusorganisatsioonidega lepingut sõlminud või ei ole seda sõlminud kogu turule suunatud pakendijäätmete ulatuses.
• Ettepaneku kohaselt on nii pakendiaktsiisist kui ka pakendijäätmete aktsiisist vabastatud korduskasutuspakend ja tagatisrahaga pakend, kui sellest võetakse ringlusse vähemalt 80%.
• Pakendiaktsiisi administreerimisega hakkaks ettepaneku kohaselt tegelema maksu- ja tolliamet.

2) Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine (vt jäätmereformi dokumendi lk 24-27)

• Jäätmereformi dokumendis sisaldub ettepanek, mille kohaselt peavad edaspidi nii eraisikud kui ka ettevõtted andma oma pakendijäätmed ära kodu või ettevõtte juurest sarnaselt segaolmejäätmetele. Täna toimub pakendijäätmete kogumine nii avalike konteinerite kui ka tekkekohalt kogumise kaudu.
• Muudatuse tulemusena ei pea taaskasutusorganisatsioonid enam ülal pidama avalikke pakendikonteinereid.
• Esialgse idee kohaselt tuleb pakendijäätmed liigiti koguda eristades kolme fraktsiooni: klaaspakendijäätmed, erinevad paberi- ja kartongijäätmed (koos vanapaberiga) ning plast- ja metallpakendijäätmed. See tähendab, et üldreeglina peab iga hoone juures olema pakendijäätmete jaoks kolm erinevat konteinerit. Samas võivad tulla teatud erisused hajaasustuse jaoks. Näiteks hõredama asutustihedusega piirkondades võib olla põhjendatud mõne pakendimaterjali (nt klaaspakend) kogumine jätkuvalt avalike konteineritega.
• Üheks plaanitavaks muudatuseks on see, et ühte konteinerisse on lubatud edaspidi panna nii vanapaber kui paberi- ja kartongijäätmed. Vanapaberi (nt ajalehed, ajakirjad) kokku kogumise ja käitlemise kulud peab katma jäätmevaldaja, kuid paberi- ja kartongijäätmete kokku kogumisega seotud kulud peavad kinni maksma pakendiettevõtjad läbi taaskasutusorganisatsioonide teenustasu.
• Kliimaministeeriumi nägemuse kohaselt oleks pakendijäätmete kogumine osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt, kuid koostöös taaskasutusorganisatsioonidega. Praegu korraldavad pakendijäätmete kogumist taaskasutusorganisatsioonid.
• Edaspidi peaksid taaskasutusorganisatsioonid maksma kohalikele omavalitsustele teenustasu selle eest, et omavalitsused koguvad kokku pakendijäätmed. Omavalitsuse kulu jaguneb taaskasutusorganisatsioonide vahel vastavalt nende turuosale.
• Kohalikud omavalitsused annavad kogutud pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele vastavalt nende turuosadele. Taaskasutusorganisatsioonid tagavad kokku kogutud pakendijäätmete käitluse ja kannavad sellega seotud kulud.
• Muudatuse tulemusena suureneb ilmselt teenustasu, mida pakendiettevõtjad peavad maksma taaskasutusorganisatsioonidele pakendijäätmete käitlemise eest. Tasu tõstmise põhjuseks on asjaolu, et suurema pakendijäätmete vooga kaasneb vajadus suuremateks sortimis- ja käitlusvõimsusteks, lisaks võivad suureneda kulud seoses pakendijäätmete kokku kogumisega.

3) Saastetasu tõus jäätmete kõrvaldamisel (vt jäätmereformi dokumendi lk 31-33)

• Kliimaministeerium on pakkunud välja idee tõsta saastetasu jäätmete kõrvaldamisel.
• Ministeeriumi nägemuse kohaselt võiks tavajäätmete tasu tõusta praeguselt 29,84 eurolt jäätmetonni kohta 90 euroni. Tänane määr kehtib alates 2015. aastast.
• Tasu tõstmise eesmärk on muuta jäätmete ladestamine prügilasse kallimaks kui on jäätmete ringlussevõtt.

4) Jäätmete põletamise maksustamine (vt jäätmereformi dokumendi lk 33-35)

• Jäätmereformi paketis sisaldub ettepanek liita Iru jäätmepõletustehas EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemissüsteemiga ning kehtestada põletusse suunatavate jäätmetele põletustasu.
• Muudatuste eesmärk on vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt. Hetkel ei maksustata jäätmete põletamist.

5) Digitaalsed saatelehed ja andmepõhine aruandlus (vt jäätmereformi dokumendi lk 35-39)

• Kliimaministeerium plaanib kehtestada nõude, et tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel tuleb kasutada saatekirju (veodokumente) sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele.
• Jäätmevoogude jälgitavuse ja kontrolli suurendamiseks tahab ministeerium lisada ka jäätmete edasimüüjad jäätmearuandluse süsteemi. Selle tulemusena peavad ka edasimüüjad esitama riigile andmeid enda jäätmealase tegevuse kohta.
• Lisaks on kavas laiendada ja muuta digitaalset jäätmete saatekirjade süsteemi ja integreerida see e-veoselehega ning võtta kasutusele reaalajamajanduse andmepõhine aruandlus koos töölaudadega. See terviklahendus võimaldab eeldatavalt lahendada andmete kvaliteedi ja detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete ajakohasuse ning usaldusväärsuse probleemid.
• Väiksemate ettevõtete tarbeks jäävad andmete edastamiseks kasutusse iseteeninduskeskkonnad.
• Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel laekuvad andmed riigile jooksvalt (reaalajalähedaselt või muu kokkulepitud sagedusega, nt kord kuus) ja riik koostab laekuvate andmete (veokirja ehk saatekirja andmed ja jäätmekäitluse andmed) alusel vajalikud aruanded ise. Teatud juhtudel, eelkõige jäätmete käitlemisel jäätmekäitluskohas, on eeldatavalt siiski vajalik eraldi aruande esitamine.

6) Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suuremal määral avalikustamine (vt jäätmereformi dokumendi lk 37-39)

• Kliimaministeeriumi hinnangul on vajalik jäätmearuannetes olevate andmete senisest suuremal määral avalikustamine luues muuhulgas avalikkusele suunatud töölaua, mis annaks infot inimesi kõige rohkem puudutavate jäätmealaste näitajate osas. Näiteks avalikustades jäätmeliikide lõikes info jäätmete tekke, vastu võetud ja üle antud jäätmete koguste ning käitlusviiside kohta.
• Samas rõhutab ministeerium, et andmete senisest avalikumaks tegemisel tuleb tagada, et ettevõtete ärisaladus oleks kaitstud.

7) Kohalike omavalitsustega seotud muudatused (vt jäätmereformi dokumendi lk 11-23)

• Kliimaministeerium on tulnud välja ideega kehtestada igale omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumi osas olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv.
• Ettepaneku kohaselt peab liigiti kogumise määr olema ringlussevõtu sihtarvust kõrgem: näiteks 2025. aastal 65% ning edaspidi igal aastal 1 protsendi võrra kõrgem kuni 75%-ni 2035. aastal.
• Lisaks soovib ministeerium lisada nõude, et omavalitsus peab hankima olmejäätmete veoteenusest eraldi jäätmekäitlusteenusest.
• Ministeerium tahab omavalitsustele anda õigust kehtestada jäätmevaldajatele jäätmetasu, mis katab omavalitsuse jäätmehoolduse kulu.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

• Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu valmib 2024. aasta mais ning plaanitavate muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2025. aasta jaanuar.
• Kuna kaheosalise pakendiaktsiisi regulatsioon eeldab muudatuste tegemist infosüsteemides, hakkab see kehtima 2-3 aasta möödumisel muudatuste kehtestamisest.

Anna teada, mida arvad plaanitavast jäätmereformist. Vasta hiljemalt 17. aprilliks valikvastustega 6 küsimusest koosnevale veebiküsitlusele SIIN või saada oma mõtted vabas vormis e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.