Mida arvad plaanitavatest käibemaksuseaduse muudatustest, mis vähendavad piiriüleselt tegutsevate väikeettevõtete halduskoormust?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on vähendada Euroopa Liidus asuvate väikeettevõtjate halduskoormust, mis puudutab erinevates liikmesriikides tegutsemisel käibemaksukohustuse tekkimist ja täitmist.

Keda mõjutab?

• Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Käibemaksuseaduse § 19 lõikes 1 on sätestatud maksustatava käibe piirmäär, mille ületamisel on isikul kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. Kavandatava muudatusega muudetakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestamise aluseid. Eestis tekkiva maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse edaspidi üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis. Võrreldes kehtiva korraga jääb käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus, või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule (eelnõu § 1 p 7).
• Eelnõu kohaselt täiendatakse käibemaksuseadust uue §-ga 19¹, millega sätestatakse väikeettevõtete erikord, mis mõeldud Eestis asukohta omavatele isikutele, kes soovivad kasutada teises liikmesriigis väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust (eelnõu § 1 p 12).
• Eelnõu sätestab tingimused, mille täitmisel on Eestis asukohta omaval isikul, õigus teises liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamiseks on kaks tingimust: kalendriaasta käive ühenduses, sh Eestis kokku ei ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa selles teises liikmesriigis kehtivat maksukohustuslasena registreerimise piirmäära (eelnõu § 1 p 12 lg 2).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt tuleb teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada soovival Eestis asukohta omaval ettevõtjal esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta, kus ta soovib asjaomase riigi tingimustele vastavalt väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust rakendada. Maksuhaldur edastab esitatud eelteated asjaomaste liikmesriikide maksuhalduritele (eelnõu § 1 p 12 lg 1).
• Muudatuste kohaselt on isikul õigus teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada kuupäevast, millal ta on saanud esitatud eelteatest lähtuvalt maksuhaldurilt erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri (eelnõu § 1 p 12 lg 6).
• Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab piirmäära 100 000 eurot, siis on isikul kohustus sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva jooksul alates nimetatud käibe ületamisest ja esitada teave jooksva kvartali algusest kuni ühenduses kalendriaasta käibe piirmäära ületamiseni (eelnõu § 1 p 12 lg 9).
• Kui ühenduse kalendriaasta käibe piirmäär 100 000 eurot on ületatud, ei ole õigus erikorda rakendada üheski teises liikmesriigis, välja arvatud Eestis eeldusel, et KMS § 19 lõikes 1 sätestatud maksukohutuse tekkimise piirmäär 40 000 eurot ei ole ületatud. Erikorra rakendamine lõpetatakse ka juhul, kui erikorda rakendav isik on teatanud oma tegevuse lõpetamisest või kui maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada. Maksuhaldur saab eeldada isiku tegevuse lõpetamist näiteks, kui mitme järjestikuse kvartali jooksul isik käivet teistes liikmesriikides ei deklareeri (eelnõu § 1 p 12 lg 11).
• Arvestades, et erikorra rakendamine on isikute jaoks vabatahtlik, võib erikorda rakendav isik igal ajal sellest maksuhaldurit teavitades loobuda (eelnõu § 1 p 12 lg 11).
• Maksuhaldur teavitab erikorda rakendavat isikut erikorra rakendamise lõpetamisest kõikides teistes liikmesriikides või üksnes konkreetses teises liikmesriigis otsusega elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud kalendriaasta piirmäära ületamisega, jõustub otsus asjaomase piirmäära ületamise kuupäevast (eelnõu § 1 p 12 lg 13).
• Eelnõuga liidetakse kaks eraldiseisvat maksudeklaratsiooni, käibedeklaratsioon ja ühendusesisese käibe aruanne, üheks deklaratsiooniks, mille esitamise aluseks on senise vormi asemel andmekoosseisud (eelnõu § 1 p 17–22 ja 25). Kehtiva korra kohaselt esitatakse ühendusesiseste tehingute kohta aruanne käibedeklaratsioonist eraldi, millel tehingute väärtused esitatakse euro täpsusega, samas käibedeklaratsioonil esitatakse andmed eurodes sendi täpsusega. Muudatuse tulemusena esitatakse kõik andmed käibedeklaratsioonil ja need deklareeritakse eurodes sendi täpsusega.
• Käibemaksuga maksustatakse uute ehitiste võõrandamist ja uue ehitistena käsitatakse ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud. Plaanitavate muudatuste järgi loetakse uueks ehitiseks edaspidi ka ehitist, mis on kasutusel olnud lühiajaliselt ehk kuni üks aasta (eelnõu § 1 p 6):

Millal jõustuvad muudatused?
Seaduse muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.