Mida arvad plaanitavatest muudatustest hoiu-laenuühistute tegevuses?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Vajadus muudatuste järele tuleneb mitmetest viimasel ajal meedias tähelepanu saanud probleemidest seoses hoiu-laenuühistutega.  

Keda mõjutab? 
Muudatused puudutavad eeskätt hoiu-laenuühistuid. 

Millised on peamised muudatused? 

• Uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast käesoleva seaduseelnõu jõustumist moodustada, seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangaga (vt eelnõu § 1 p 60). Enne seaduse jõustumist moodustatud ja tegutsenud ühistud võivad aga oma tegevust teatud ajani (üleminekuperioodi jooksul) jätkata – eeltoodu on vajalik eelkõige hoidmaks ära täiendavalt probleemide eskaleerumist. 

• Alates 2023. aasta 1. juulist on eelnõu kohaselt keelatud hoiuseintresside reklaam (vt eelnõu § 5 p 1). Lähtuvalt eeltoodust ei taju avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed, et hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiuseid ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi poolt. Samas on mitmete (eelkõige suurte) ühistute hoiuste reklaam üsna agressiivne. 

• Hoiu-laenuühistu liikmed saavad võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem õigusi: 

  • teabe saamise osas, mis puudutab konkreetse ühistu liikme rahalisi vahendeid, väljastatud laenude kohta, sealhulgas võib ühistu liige eelnõu kohaselt nõuda ja saada teavet juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud hoiu-laenuühistu sisemise kontrolli teostamise tulemusel hoiu-laenuühistu äritegevuse seadusele vastavuse kohta (vt eelnõu § 1 p 54); 

  • üldkoosoleku kokkukutsumisele ja erikontrolli läbiviimisele – nt võrreldes tavapäraste tulundusühistutega näeb eelnõu ette võimalused kutsuda üldkoosolekuid kokku või viia läbi ühistus erikontroll ka juhul, kui seda soovib väiksem arv ühistu liikmeid (vt eelnõu § 1 p 45). 

• Eelnõu piirab laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele (vt eelnõu § 1 p 34). 

• Eelnõu täpsustab volitamise reegleid selliselt, et hoiu-laenuühistute liikmeid esindavad volinikud oleksid usaldusväärsed ja hoiu-laenuühistute juhtorganite liikmetest sõltumatud (vt eelnõu § 1 p 45). Näiteks esineb praktikat, kus mõne ühistuga liitmisel näeb liitumisleping ette, et liikmeks saav isik annab kohe oma hääleõiguse ära, kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest ega selle tagajärgedest teadlik olla. 

• Eelnõu tõhustab välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendab revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid (vt eelnõu § 1 p 45). Näiteks näeb eelnõu ette, mida finantsaudiitor peaks kontrollima (eelkõige likviidsusnõudeid) ja sätestab, et audiitori „leiud“ peavad jõudma ka hoiu-laenuühistu liikmeteni. Samuti paneb eelnõu ka revisjonikomisjonile täpsemad ülesanded, mida tuleb revideerida ning vastavad „leiud“ tuleb samuti ühistu liikmetele teatavaks teha. 

• Hoiu-laenuühistute minimaalse osakapitali nõue suureneb praeguselt 31 950 eurolt 50 000 euroni (vt eelnõu § 1 p 25). 

• Eelnõu näeb ette uued nõuded hoiu-laenuühistu juhtide usaldusväärsusele ja kohustustele (vt eelnõu § 1 p 48). Näiteks peab hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks saada sooviv isik andmed ja dokumendid, sealhulgas ülevaate oma hariduskäigust, töökogemusest, osalemisest ettevõtluses, karistusregistri väljavõtte ning kinnituse, et puuduvad asjaolud, mis välistavad isiku hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks olemist. 

• Hoiu-laenuühistu sisseastumismaks tõuseb 6 eurolt 50 euroni (vt eelnõu § 1 p 17).  

• Hoiu-laenuühistu osamaks tõuseb 30 eurolt 100 euroni (vt eelnõu § 1 p 28). 

• Kaob hoiu-laenuühistute kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või omavahel piirnevate kohalike omavalitsuse haldusterritooriumil (vt eelnõu § 1 p 7). 

• Hoiu-laenuühistud peavad saama hiljemalt 2027. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa (vt eelnõu § 1 p 58). Vastasel juhul võivad nad jätkata tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on keelatud) või oma tegevuse lõpetama. Samas säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, eeltoodu osas peab vastav tulundusühistu saama aga Finantsinspektsioonilt makseasutuse või krediidiandja tegevusloa. Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja tulundusühistu võib jätkata selle tegevusega, ilma et ta omaks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, saavad ka tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jm). 

Millal muudatused jõustuvad? 
Enamik muudatustest jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2024. Teistsuguse jõustumiskuupäevaga muudatuste juures on nende jõustumise aeg välja toodud. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest seoses hoiu-laenuühistute tegevusega. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. jaanuariks e-postiaadressil kaspar@koda.ee. Saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.