Mida arvad plaanitavatest muudatustest kutsesüsteemis?

Mis on eesmärk?
Muudatuste eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet. Muudatustega soovib ministeerium tõhustada ka kutsesüsteemi protsesse ja juhtimismudelit (vaata lähemalt väljatöötamiskavatsuse lk 5-6).

Keda mõjutab?

• tööandjaid
• erialaliite

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Kutsesüsteemi korraldus (väljatöötamiskavatsuse lk 8-13)
Haridus- ja teadusministeerium on pakkunud välja idee optimeerida kutsesüsteemi korraldust erinevate kogude ühendamise ja ülesannete muutmisega.

• Selleks on plaanis ühendada 25 OSKA ekspertkogu ja 14 kutsenõukogu ülesanded ning luua 25 valdkondlikku ekspertkogu. Ekspertkogudesse kaasatakse valdkonna asjatundjad töökohtade loojate seast, koolidest ja riigiasutustest. Ekspertkogude ülesanne saab olema anda sisendit konkreetse valdkonna tööjõu ja oskuste vajadusest, teha ettepanekuid soovitud muutuste elluviimiseks ning osaleda kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise protsessis. Ekspertkogudel ei ole edaspidi haldusorgani rolli nagu see on praegu kutsenõukogudel.
• Lisaks soovib ministeerium koondada kutsenõukogude esimeeste kogu ning OSKA koordinatsioonikogu ülesanded ja luua haridus- ja teadusministeeriumi juurde nõustava koguna tööjõu ja oskuste arendusnõukogu. Uue kogu ülesanneteks on ettepanekute tegemine kvalifikatsiooniraamistiku ja kutsesüsteemi rakendamiseks, riigi strateegiliste prioriteetide seadmine tööjõuvajaduse uuringute ja analüüside (OSKA) tellimiseks ning ministri ja teiste töö- ning haridusvaldkonna osapoolte nõustamine avaliku sektori eelarvest tehtavate hariduskulutuste otstarbekamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks.
• Haridus- ja teadusministeerium plaanib täiendada ka Kutsekoja ülesandeid. Uuteks Kutsekoja ülesanneteks oleksid valdkondlike ekspertkogude moodustamine ja nende tegevuse koordineerimine, tööjõu ja oskuste arendusnõukogu töö tehniline teenindamine, kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise metoodika väljatöötamine; kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine ja kehtestamine, kutse andja valimine, kutse andmise korra kehtestamine ning kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste otsustamine.

2) Kutsestandardite koostamine (väljatöötamiskavatsuse lk 13-19)

• Ministeerium soovib vähendada kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohustuslikke etappe. Edaspidi on kutsestandardi koostamine Kutsekoja ülesanne. See tähendab, et Kutsekoda koostab kutsestandardi kavandi oskuste registri ja teiste asjakohaste andmete alusel ning saadab selle valdkonna ekspertkogule arvamuse avaldamiseks ja avalikule arvamusringile. Seejärel parandab Kutsekoda vajadusel kavandit ja viib läbi arutelud ekspertkoguga. Viimase etapina kehtestab Kutsekoda kutsestandardi.
• Ministeerium tahab sisse viia ka muudatuse, et Kutsekoda koostab riiklikest vahenditest kutsestandardi vaid reguleeritud kutsetel. Reguleerimata kutsetele jäetakse võimalus kutsestandard välja töötada tasu eest.
• Lisaks sisaldub väljatöötamiskavatsuses ettepanek kujundada kutseregister ümber kutse- ja oskuste registriks, mis võimaldab kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide koostamise automatiseerimist ning nende protsesside efektiivsust, kiirendamist ja kvaliteedi tõusu.

3) Kompetentsiprofiilide loomine (väljatöötamiskavatsuse lk 19-22)

• Ministeerium soovib õiguslikult reguleerida kompetentsiprofiilide loomist ja kasutamist. Kompetentsiprofiil on haridus- ja töömaailma kokkulepe, mis hakkaks asendama reguleerimata kutsealade kutsestandardeid. Selles kirjeldatakse töö edukaks tegemiseks vajalikke oskusi, teadmisi, hoiakuid ja vilumusi ehk kompetentsusnõudeid. Kompetentsiprofiilide koostamise eesmärk on anda alus tasemeõppe ja mikrokvalifikatsioonide õppekavade koostamiseks. Kompetentsiprofiili kehtestab Kutsekoda ning see registreeritakse kutse- ja oskuste registris. Pärast registreerimist on kompetentsiprofiilid kõigile õppeasutustele ning täienduskoolitusasutustele kättesaadavad ja kasutamiseks.

4) Kutseeksami toimumine (väljatöötamiskavatsuse lk 23-25)

• Väljatöötamiskavatsuses sisaldub idee, mille kohaselt ei toimu edaspidi kutseõppeasutuses reguleerimata kutsealadel formaalhariduse omandamise järel tööandjate korraldatud kutseeksamit. See tähendab, et õppeasutus korraldab hindamine õppe jooksul ja vajadusel lõpetamisel. Kui tegemist on reguleeritud kutsealaga ehk õppekava aluseks on kutsestandard, siis säilib tänane kord ehk õppeasutuse lõpetaja peab läbima töömaailma kutseeksami.

5) Ligipääs kutse andja õigusele (väljatöötamiskavatsuse lk 25-27)

• Ministeerium soovib anda Kutsekojale õiguse konkursi tulemusel anda kutse andja õigus soovi korral ka mitmele taotlejale paralleelselt või ühiselt mitmele organisatsioonile ehk nö ühistaotlejatele. Hetkel puudub selline võimalus.

6) Kutsetunnistuste kehtivusaeg (väljatöötamiskavatsuse lk 27-29)

• Ministeeriumil on plaanis eristada kahte erinevat kutse liiki - koolilõpukutse ja töömaailma kutse ning kehtestada erinevad nõuded nende kehtivuse osas. Koolilõpukutse antakse koolilõpetajale edaspidi alati tähtajatult. Töömaailma kutse kehtivuse määramisele soovib ministeerium kehtestada senisest selgemad alused ning need saavad olema fikseeritud kutsestandardis.

7) Kutsesüsteemi rahastusmudel (väljatöötamiskavatsuse lk 29-32)

• Ministeerium soovib tõsta kutse andja konkursil osalemise riigilõivu seniselt 150 eurolt 500 euroni.
• Lisaks on plaanis kehtestada kutse andmise tasu määramise aluskriteeriumid ja anda maksimummäära kehtestamine Kutsekoja pädevusse.
• Arutlusel on ka idee kehtestada kutse andjale aastatasu. See tähendab, et konkursil edukaks osutunud kutse andja kohustub tasuma Kutsekojale aastatasu kutseandmist toetavate teenuste ning ühtse tsentraalse digitaristu kasutamise eest, mis sisaldab kutse taotlejate elektrooniliste avalduste menetlemise keskkonna kasutamist ning teisi kutse- ja oskuste registri teenuseid.

8) Kutseeksami keel ja selle kasutamine eesti keele oskuse tõendamisel (väljatöötamiskavatsuse lk 33-34)

• Kõigil kutsetel peavad olema eesti keelsed kutseeksamid. Teatud tingimustel, kui keelenõuded antud kutsealal puuduvad, võivad kutse andjad lisaks välja töötada ka muukeelse kutseeksami. Tasemeõppe lõpus, mille õppekava aluseks on kutsestandard, viiakse kutseeksamid alati läbi eesti keeles.
• Kui keeleseaduses või selle alusel antud õigusaktis või ka muus valdkondlikus õigusaktis on sätestatud nõuded teatud kutsealal keele oskustasemetele, siis on vastava keeleoskuse tõendamine eeldus kutseeksamile saamiseks. Muudatusega võetakse kutse andjalt kohustus kontrollida isiku keeleoskuse vastavust keeleseaduse alusel, milleks kutse andjatel puudub sisuline võimekus.

9) Kvalifikatsiooniraamistik (väljatöötamiskavatsuse lk 34-36)

• Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamisel soovitakse arvesse võtta kõrg-, kutse- ja üldhariduse õpiväljundid, mis on kirjas kvaliteedistandardites. Uuenduse käigus luuakse selged ja järjestatud tasemekirjeldused, mis aitavad paremini mõista, milliseid oskusi ja teadmisi igal tasemel omandatakse. Kõik haridus- ja kutsevaldkonnad koondatakse ühte selgesse ja lihtsasti kasutatavasse raamistikku. Et raamistik püsiks ajakohane, kaalutakse selle kehtestamist Vabariigi Valitsuse määrusena.

Milline on edasine ajakava?

• Järgmise sammuna koostab haridus- ja teadusministeerium kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis valmib 2025. aasta esimesel poolaastal.
• Muudatuste jõustumise aeg on praeguse plaani kohaselt 2026. aasta 1. september.

Anna teada, mida arvad kutsesüsteemi plaanitavatest muudatustest. Vastust ootan hiljemalt 29. jaanuariks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.