Mida arvad plaanitavatest muudatustest tarbijakrediidiseaduses seoses ostukviitungite ja paberarvetega?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on vähendada asjatult väljaprinditavate ostukviitungite ning posti teel tarbijale saadetavate paberarvete hulka, mis omakorda avaldab positiivset mõju keskkonnale.

Keda mõjutab?

• Kauplejaid, kes osutavad tarbijatele teenust või pakuvad neile kaupu.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatuste kohaselt peab kaupleja tarbijale esitama ostu kinnitava pabertõendi (ostukviitung) sõltumata ostusumma suurusest üksnes siis, kui tarbija sooritab ostu sularahas ja ei kasuta kliendikaarti või kasutab kliendikaarti, mis ei võimalda tarbija ostuajalugu kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist säilitada. Samuti säilib tarbijal võimalus saada paberostukviitung, kui ta sellest kauplejat ostuhetkel teavitab (eelnõu § 1 p 1). Kehtiva seaduse kohaselt tuleb ostukviitung tarbijale esitada, kui ostusumma on vähemalt 20 eurot.
• Eelnõu kohaselt ei kohaldata eelnevas punktid kirjeldatud paberostukviitungi väljastamise kohustust siis, kui tarbija on andnud kauplejale nõusoleku ostukviitungi edastamiseks oma e-postiaadressile või sisselogimist ja isikutuvastust võimaldavasse klienditeeninduskeskkonda või internetipanka (eelnõu § 1 p 3). Seega, kui kaupleja esitab tarbijale ostukviitungi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei ole vaja paberostukviitungit edastada. Kehtivas seaduses sellist nõuet ei ole.
• Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et kaupleja peab tarbijale tagama vähemalt ühe tasuta arveedastusviisi, võimaldades tarbijal valida, kas arve edastatakse tarbija posti- või e-postiaadressile või arveteavitusena lühisõnumi teel tema mobiiltelefoninumbrile. Kui tarbija soovib arvet saada topelt nii elektroonilise kanali kui ka posti teel (näiteks nii posti teel kui ka e-posti teel), on kauplejal õigus küsida tarbijalt postikulude hüvitamise eest tasu (eelnõu § 1 p 4). Kui postiaadressile ning e-posti aadressile saatmise võimalus on olemas ka kehtiva seaduse puhul, siis arveteavituse saatmine lühisõnumina mobiiltelefonile on uus võimalus, mida kehtiv seadus teha ei võimalda.
• Eelnõuga nähakse ette, et kestvuslepingu korral võib kaupleja tarbija nõusolekul saata arve ka klienditeeninduskeskkonda või internetipanka, kus tarbija saab arve ning selle sisuga tutvuda. Sellisel juhul on tegemist tasuta arveedastusviiside tasuta alternatiiviga (eelnõu § 1 p 5). Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt võib kestvuslepingu puhul tarbija igal ajal arvesaamise kanalit muuta. Lisaks nähakse kavandatud muudatustega ette, et tarbija vaikimine või tegevusetus loetakse kestvuslepingu raames saadetava arve edastusviisi muutmise tahteavalduseks, kui kaupleja on tarbijale sellist tahteavalduse tegemise viisi pakkunud. Muudatuse esmärk on võimaldada olukorras, kus tarbija on kauplejale varem andnud endaga kontakteerumiseks/suhtlemiseks e-posti aadressi, kauplejal edastada arved tarbija e-posti aadressile, teavitades sellest tarbijat ette – näiteks paberarvel tarbijat teavitades, et edaspidi saadetakse arved tarbija e-posti aadressile, aga selleks et ka edaspidi paberarveid saada, tuleb kauplejaga ühendust võtta (näiteks nende klienditeenindusse helistades) (eelnõu § 1 p 7). Kehtiv seadust sellist võimalust ette ei näe.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. juulil 2025. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.