Mida arvad plaanitavatest väärtpaberituru seaduse muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?

• Parandada kehtivat regulatsiooni tuletis- ja repotehingute läbiviimise osas, et tagada selliste tehingute lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamine vastavalt tasaarvestuskokkuleppe tingimustele olenemata osapoole suhtes maksejõuetusmenetluse algatamisest või jätkumisest.
• Parandada kehtivat finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust tulenevalt Euroopa Komisjoni ettepanekutest ning võtta üle kriisilahenduse õigusraamistikust tulenevad muudatused.
• Anda Finantsinspektsioonile järelevalvevolitused rohevõlakirjade emiteerimisel Euroopa rohevõlakirjade määruse (EL) 2023/2631 alusel.
• Lihtsustada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamise tingimusi, et soodustada kodulaenu üleviimist ühest krediidiasutusest teise ja suurendades seeläbi krediidiasutuste vahelist konkurentsi, mis toob kaasa kodulaenumaksete alandamise ja soodsamad tarbijakrediidilepingu tingimused.

Keda mõjutab?

• krediidiandjad ja -vahendajad
• rohevõlakirjade emitendid
• krediidi- ja finantseerimisasutused
• tuletis- ja repotehingute osapooled ehk tasaarvestuskokkuleppe osapooled

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Tuletis- ja repotehingud

• Tuletisinstrumendid (tuletisväärtpaberid ja tuletislepingud) on defineeritud väärtpaberituru seaduse §-s 2. Tuletisinstrumentidega (optsioonid, futuurid jne) on võimalik maandada erinevaid riske, mis seonduvad näiteks toorainete või intressimäärade muutustega turul. Repotehingutele ei leidu Eesti õiguses ühest definitsiooni. Praktikas on aga tegemist lepinguga, mis kohustab aktsiate või muude väärtpaberite müüjat märgitud aja pärast ja määratud hinnaga need tagasi ostma. Majandusliku sisu poolest on tegemist väärtpaberi pandiks andmisega, tagasiostu kallim hind on sisuliselt kreeditorile intressi maksmine. Hetkel puudub Eesti õiguses nende tehingute rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele vastav terviklik tasaarvestuse režiim. See tähendab lihtsustatult seda, et selliseid tehinguid ei pruugi olla võimalik tasaarvestuskokkuleppes ette nähtud viisil tasaarvestada, eelkõige maksejõuetuse juhtumite korral. Tasaarvestuskokkulepe käesoleva eelnõu tähenduses on kokkuvõtlikult kahepoolne leping, mille üheks pooleks on kvalifitseeruv osapool, ning mis näeb ette lõpetamisel toimuva tasaarvestuse. Lõpetamisel toimuv tasaarvestus omakorda kokkuvõtlikult on poolte vaheliste kõigi kohustuste sissenõutavaks muutumine tahteavalduse alusel või automaatselt, misjärel hinnatakse kohustuste väärtused ja arvutatakse ühe poole netonõue teise poole vastu (seletuskiri lk 12-14).
• Väärtpaberituru seadust täiendatakse uue osa ja peatükiga, et määratleda tasaarvestuse režiimi kontekstis asjakohased mõisted ning neile kohalduv regulatsioon (eelnõu § 1 p 2).
• Plaanitavate muudatustega lisatakse väärtpaberituru seadusesse (VPTS) uus paragrahv, kus sätestatakse lõpetamisel toimuva tasaarvestuse tingimused. Eelnõu kohaselt. võib lõpetamisel toimuv tasaarvestus toimuda nii ühe poole tahteavaldusega kui ka automaatselt kokku lepitud sündmuse aset leidmisel, kui selliselt on lepingus kokku lepitud (näiteks ISDA raamlepingu sõlmimisel on pooltel võimalik valida, kas kohaldada automaatset ennetähtaegset lõpetamist või mitte) (eelnõu § 1 p 1 - § 229²).
• Eelnõu kohaselt on kvalifitseeruv finantstehing VPTS tähenduses järgmine finantskokkulepe või tehing, sealhulgas tingimuslik tehing, mille kohaselt tuleb makse- või ülekandekohustus täita teatud ajal või teatud ajavahemiku jooksu (eelnõu § 1 p 1 - § 229³):
  • tuletisväärtpaberi omandamine kauplemiskoha väliselt või kauplemiskoha vahendusel;
  • tuletisleping;
  • hetkeleping komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artikli 7 lõike 2 või artikli 10 lõike 2 tähenduses;
  • repotehing Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 lõike 9 tähenduses ja muu väärtpaberitega finantseerimise tehing sama määruse artikli lõike 11 tähenduses;  
  • eelnevates punktides nimetatud kvalifitseeruva finantstehingu tagamiseks seatud finantstagatis või muu tagatis.
• Eelnõuga sätestatakse, et olukord, kus tasaarvestuskokkulepe hõlmab tehinguid, mis Eesti seaduse tähenduses ei ole kvalifitseeruvad finantstehingud, ei muuda tasaarvestuskokkuleppe kehtivust kvalifitseeruvate finantstehingute osas (eelnõu § 1 p 1 - § 229⁴)
• Uue paragrahviga sätestatakse tingimused lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamiseks maksejõuetus-, likvideerimis- või täitemenetluse korral (eelnõu § 1 p 1 - § 229⁶). Üldreegli kohaselt, kui pooled on omavahel sõlminud tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe ning ühe poole suhtes algatatakse või jätkub maksejõuetusmenetlus, likvideerimismenetlus või täitemenetlus, kohaldatakse sellele lõpetamisel toimuvat tasaarvestust vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele (sh tehingud saab lõpetada või kiirendada ja lõpetamisel toimuvat tasaarvestust teostada lepingus kokkulepitud tingimustel).

Finantskriisi ennematmine ja lahendamine

• Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (FELS) sätestab loetelu kriisiennetusmeetmetest, mida Finantsinspektsioonil on õigus kasutada kriisi ennetamiseks. Hetkel on Finantsinspektsioonil lisaks FELS § 6 lg-1 loetletud meetmetele § 6 lg 1 p 4 alusel õigus rakendada muid krediidiasutuste seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid. Kuna nimetatud punkt ei ole vastavuses Euroopa Liidu kriisilahendusdirektiiviga, siis eelnõu kohaselt muudetakse FELS § 6 lg 1 p 4 sõnastust nii, et edaspidi on Finantsinspektsioonil õigus rakendada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist (eelnõu § 3 p 6).
• Eelnõu kohaselt täiendatakse FELS-is sätestatud kriisilahendussubjekti loetelu, lisades sinna FELS § 2 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud finantseerimisasutused, finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad (eelnõu § 3 p 8). Muudatus on vajalik, kuna kriisilahendussubjekt ei ole vaid krediidiasutus, vaid ka teised ettevõtjad, keda käsitletakse kriisilahendusmenetluses kriisilahendussubjektina.
• Plaanitavate muudatustega lisatakse FELS-i likvideerimissubjekti definitsioon. Likvideerimissubjekt on Euroopa Liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas või konsolideerimisgruppi mittekuuluva isiku puhul on kriisilahenduskavas ette nähtud, et ta likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses, või isik, kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kelle suhtes ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas ette nähtud allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist (eelnõu § 3 p 8).

Rohevõlakirjade emitentide teabe avaldamise nõuded

• Väärtpaberituru seadust täiendataks sätetega, millega antakse Finantsinspektsioonile järelevalvevolitused Euroopa rohevõlakirjade määruse alusel. Finantsinspektsioonile antakse näiteks õigus nõuda rohevõlakirjade emitentidelt erineva ette nähtud teabe (teabeleht, mõjuaruanne, hindamisaruanne, tulu jaotusaruanne ning nendega seonduv täiendav teave, jmt) avaldamist ning aruannete avaldamisest Finantsinspektsiooni teavitamist. Ühtlasi antakse Finantsinspektsioonile õigus peatada või keelata Euroopa rohevõlakirjade reklaamimine, pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine ja keelata Euroopa rohevõlakirjade emiteerimine kuni ühe aasta jooksul (eelnõu § 1 p 5).
• Muudatustega sätestatakse Euroopa rohevõlakirjade määrusest tulenevate kohustuste rikkumise korral kohalduvad trahvimäärad, mille kohaselt on nõuete rikkumise eest või koostööst keeldumise korral võimalik saada rahatrahv suuruses kuni 700 000 eurot. Juriidilise isiku puhul on trahvi suurus kuni 5 000 000 eurot (eelnõu § 1 p 7).

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamise nõuded

• Eelnõuga muudetakse rahandusministri määrust ,,Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Määruses täiendatakse §-i 2 statistikapõhise mudeli mõiste ja tingimustega ning antakse krediidiandjale, -vahendajale ja kolmandale isikule ehk välishindajale õigus kasutada kinnisvara hindamisel mudelit, mis võtab väärtuse kalkuleerimisel arvesse tagatiskinnisvara omadusi, liiki, asukohta, kasutab väärtuse arvutamisel moonutamata ja kvaliteetseid andmeid ning kasutab kinnisvara väärtuse leidmisel võimalikult suurel määral võrdlusaluseks võetud turul teostatud tehingute valimit (eelnõu peatükk 9, eelnõu lisa 2).
• Eelnevas punktis sätestatud määruse puhul muudetakse ka määruse §-i 3, mida täiendatakse tingimusega, et tagatiskinnisvara ülevaatuse võib jätta teostamata või teha elamukinnisvara omaniku poolt esitatud piltide põhjal, kui see on põhjendatud ning tuleneb krediidiandja või -vahendaja sise-eeskirjast. Eluasemekinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu refinantseerimise puhul võib tagatiskinnisvara ülevaatuse jätta tegemata (eelnõu peatükk 9, eelnõu lisa 2).
• Plaanitavate muudatustega muudetakse tagatiseks oleva kinnisvara hindaja kriteeriume krediidiandjate ja -vahendajate seaduses (KAVS). Tulenevalt rahandusministri määruse ,,Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ muudatustest, sätestatakse, et elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Kinnisvara võib hinnata krediidiandja või -vahendaja või kolmas isik (eelnõu § 7). Seega muudetakse kinnisvara hindaja kriteeriumit selliselt, et see kohalduks nii krediidiandja või -vahendaja töötajale ja kolmandale isikule ehk hindajale, kes on füüsilised isikud, ning statistikapõhisele mudelile ehk elutule olendile.

Millal jõustuvad muudatused?
Seadus jõustub kolmes osas:

• Esmalt jõustuvad kriisilahendusdirektiiviga seotud muudatused, mille tähtaeg on direktiivist tulenevalt 2024. aasta 13. november.
• Teisena jõustuvad Euroopa rohevõlakirjade määrusest tulenevad muudatused, mille tähtaeg on määruse kohaselt 2024. aasta 21. detsember.
• Muud muudatused jõustuvad üldkorras.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 25. juuliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Rahandusministeeriumile.