Mida arvad põlevmaterjali ja ohtlike ainete ladustamise tuleohtusnõuetest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on lihtsustada nõudeid põlevmaterjali ladustamisel.

Keda mõjutab?

• Kõiki ettevõtteid, kellel on vaja põlevmaterjali või ohtlikku ainet ladustada

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitava määrusega kehtestatakse põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded, sealhulgas nõuded naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla, ammoniaagirajatise ning hapniku hoiukoha kujale (eelnõu § 1).
• Ladustamine on põlevmaterjali või ohtliku aine lühi- või pikaajaline hoiustamine ehitises või selle territooriumil (eelnõu § 2 lg 1). Seega loetakse ladustamiseks näiteks prügikonteinerisse jäätmete kogumist ja puidutööstuses hakkepuidu või keemiatööstuses kemikaalide hoiustamist.
• Põlevmaterjal on süttiv materjal või aine, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku (eelnõu § 2 lg 2). Näiteks on põlevmaterjal puit, värv, plast ja kütus.
• Ohtliku aine all peetakse silmas ohtlikku kemikaali kemikaaliseaduse tähenduses (eelnõu § 2 lg 3).
• Põlevmaterjali ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast (eelnõu § 5 lg 2). Kehtiva määruse järgi on ohutu kaugus sellise hoone puhul seotud selles püsivalt viibivate inimestega.
• Põlevmaterjalist jäätmeid ja olmejäätmeid ei tohi ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd (eelnõu § 6 lg 1). Kehtiva määruse kohaselt tuleb jäätmete ladustamisel järgida ka kaugust kinnistu piirist.
• Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamine on üle 75 liitri jäätmete ladustamine konteineris, hoiukotis või muul viisil (eelnõu § 6 lg 2). Kehtiva määruse kohaselt kehtivad nõuded  üle 100 liitri jäätmete ladustamise korral.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt, kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevmaterjali lahtiselt kokku üle 1000 kuupmeetri, peab (eelnõu § 7 lg 1):
  • tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest ja muust põlevmaterjalist ning päästetöö võimalikkuse;
  • koostama põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ja esitama selle enne ladustamist asukohajärgsele päästekeskusele.       

Kehtiva määruse kohaselt ei arvestata põlevmaterjali kogust tervikuna. Seega ei pea praegu plaani koostama näiteks juhul, kui ladustatakse ühes kohas 950 kuupmeetrit ja teises kohas samuti 950 kuupmeetrit.

• Eelnõu kohaselt tuleb ohtlikku ainet ladustada määruse lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus“ kohaselt (eelnõu § 9 lg 1 ja määruse lisa 3). Lisas 3 on tabelina ülevaade ohtlike ainete ühtesobivusest nende ohtlikkuse klassifikatsiooni järgi. Kehtiv määrus nimetatud lisa ei sisalda.
• Muudatuste kohaselt tuleb ohtlikud ained eraldada, hoida eraldi või isoleerida, kui see on vajalik (eelnõu § 9 lg 2). Ohtlike ainete eraldamine tähendab, et neid ladustatakse eraldi ruumides. Ohtlike ainete eraldi hoidmine tähendab, et neid võib ladustada samas ruumis ja üksteisest vähemalt kolme meetri kaugusel, kuid peab olema välistatud nende kokkupuude käitlemisel ja õnnetuse, sealhulgas pakendi lekkimise korral. Ohtlike ainete isoleerimine tähendab, et neid ladustatakse eraldi selleks kohandatud hoones või välitingimustes tulekindlates turvakappides. Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Omavahel reageerivaid ohtlikke aineid ei tohi käidelda samal ajal, kui nende segunemine ei ole avariiolukorra korral välistatud (eelnõu § 9 lg 4). Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Ruumi põrand ja sein, mis võivad puutuda kokku ohtliku ainega, peavad olema siledad ja tihedad ning kaetud ohtliku aine kindla materjaliga, et ohtlik aine ei koguneks, imbuks ruumi konstruktsiooni ega tekitaks muud lisaohtu (eelnõu § 9 lg 5).  Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Muudatuste kohaselt peab ohtliku aine ladustamise ruumi konstruktsioon olema selline, et võimaliku plahvatuse, tulekahju või ohtliku aine eraldumise mõju hoones oleks minimaalne (eelnõu § 9 lg 6). Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Oksüdeeriva või põleva ohtliku aine ladustamise ruumi põrandapind peab olema mittesüttivast materjalist. Seinas ja laes tuleb kasutada materjali, mis ei soodusta tulekahju teket ja eritab vähe suitsu (eelnõu § 9 lg 7). Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Sööbiva ohtliku aine ladustamise ruumi põrand peab olema kaetud ohtliku aine kindla materjaliga ja põrandapind peab pidama ohtlikule ainele vastu vähemalt kaks ööpäeva (eelnõu § 9 lg 8). Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Eelnõu kohaselt peab ohtlikku ainet ladustama elu- või töökohaga hoone välisseinast vähemalt kuue meetri kaugusel (eelnõu § 9 lg 12). Kehtiv määrus sellist nõuet ei sisalda.
• Hetkel kehtivad nõuded on sätestatud siseministri määruses „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, mis tunnistatakse kehtetuks.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest ning kas toetate, et nõuded kehtivad kõikidele samadel tingimustel?. Tagasisidet ootan hiljemalt 7. detsembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.