Mida arvad reovee määruse ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste muutmise plaanist?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on ühtlustada ja ajakohastada ohtlike ainete nimekirja ning viia piirväärtused kooskõlla määrusega „ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused,“ et tagada veekeskkonna ja inimeste tervise ohutus.

Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad mitmeid ettevõtteid, eelkõige:

• vee-ettevõtted ja tööstusettevõtted, kes juhivad heit- ja sademevee otse suublasse;
• tööstusettevõtted, kes juhivad vee ühiskanalisatsiooni.

Mida plaanitakse teha?

• Eelnõu järgi on kavas jätta määrusest välja ohtliku aine puudumise (st kui sisaldus jääb alla vastava metoodika määramispiiri) tuvastamiseks konkreetne mõõteprintsiip näitaja analüüsimisel uuritavas maatriksis, sest eelnõu näeb ette uuendatud ohtlike ainete nimekirja, milles kõikidel ainetel ja ühenditel on määratud konkreetne numbriline piirväärtus (vt eelnõu § 1 p-d 3-4).
• Samuti on plaanis jätta määrusest välja ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel loa andja (Põllumajandus- ja Toiduamet) kaalutlusõigus nõuda tegevuskava projekti koostamist loa omajalt või taotlejalt juhul, kui loa taotleja või omaja rakendab tööstusheite seaduse mõistes parimat võimalikku tehnikat. Lisaks ei pea edaspidi ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel loa omaja ega taotleja parima võimaliku tehnika rakendamisel tõendama, et ohtlike ainete piirväärtuste kohene täitmine ei ole sotsiaal-majanduslikel põhjustel võimalik (vt eelnõu § 1 p 5).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et loa taotleja või loa omaja saab ise otsustada, kui pikaks ajaks ta edaspidi koostab määruse nõuete täitmiseks tegevuskava projekti, arvestades, et maksimaalne tähtaeg tegevuskava projekti koostamiseks hakkab olema kuni kaksteist aastat. Hetkel näeb määrus ette tegevuskava koostamise kuueks aastaks nende ainete kohta, mida määruse lisa 1 kohaselt leiduda ei või ning 19-st kehtivast tegevuskava projektist 17 tuleb koostada 12 aastaks (vt eelnõu § 1 p 6).
• Eelnõuga uuendatakse ja seatakse määruse lisas 1 olevas ohtlike ainete nimekirjas kõikidele ainetele ja ühenditele konkreetne numbriline piirväärtus, st seni alla määramispiiri olnud ühendid saavad konkreetse piirväärtuse. Lisa 1 tabelis 1 täpsustatakse ühealuseliste ja kahealuseliste fenoolide ning naftasaaduste määramise osa ning välja on toodud erandid, mis kohalduvad asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstuse heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee korral, aga saastenäitajaid, piirväärtusi ja reovee puhastusastmeid ei muudetud. Näiteks naftasaaduste puhul tuleb määrata süsivesinike C₁₀–C₄₀ summa. Määruse lisa 1 tabelis 2 on seatud konkreetsed numbrilised piirväärtused kõikidele tabeli nimekirjas olevatele ohtlikele ainetele (nimekirjas on 53 nimetust). Tõstetud on mõne hetkel kehtivas lisas nimetatud aine piirväärtusi ja hetkel alla määramispiiri jäänud ohtlike ainete piirväärtusi. Näiteks hetkel kehtiva määruse järgi alla määramispiiri olevate nonüülfenoolide piirväärtus hakkab eelnõu järgi olema 2 μg/l ning tsingi ja selle ühendite piirväärtus tõuseb 50¹⁹ μg/l pealt 200²¹ μg/l (vt eelnõu § 1 p 8).

Millal muudatused jõustuvad?

• Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused üldises korras ehk hetkel ei ole jõustumise aeg teada.
• Lisaks näeb eelnõu ette, et enne muudatuste jõustumist antud keskkonnakaitseload tuleb määruse nõuetega kooskõlla viia aasta jooksul määruse jõustumisest arvates.

Anna teada, mida arvad määruse muutmise plaanist. Tagasisidet ootan hiljemalt 18. oktoobriks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.