Mida arvad riigi plaanist luua keskne volituste haldamise süsteem?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?

• Volituste haldamise süsteemi eesmärk on pakkuda kõikidele pooltele kasutajasõbralikum, mugavam, lihtsam, efektiivsem ning kulu- ja ajasäästlikum võimalus volituste haldamiseks ja kasutamiseks.
• Nõusolekuteenuse eesmärk on võimaldada inimestel kasutada paremaid ja mugavamaid avalikke e-teenuseid, sh oma õigusi efektiivsemalt hallata.
• Tõlkevärava loomise peamine eesmärk on tagada tõlgete kvaliteet ning aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas.

Keda mõjutab?
Muudatused võivad potentsiaalselt puudutada kõiki ettevõtjaid.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Volituste haldamise süsteem (vt eelnõu § 1 punktid 1-3 ja keskse volituste haldamise süsteemi ja keskse volituste haldamise andmekogu põhimäärust)

• Eelnõu loob õigusliku aluse keskse volituste haldamise süsteemi kasutusele võtmiseks.
• Loodav süsteem võimaldab ettevõtjatel ja nende esindajatel keskselt hallata juurdepääse eri ametiasutustesse ja klienditeeninduskeskkondadesse ühtsest kontaktpunktist – Eesti teabevärava ettevõtjaportaalist.
• See tähendab, et edaspidi saab Eesti teabevärava kaudu anda volitusi, neid muuta, volitusi tagasi võtta, volitustest loobuda ning teatud juhtudel ka edasi volitada.
• Kuigi ka praegu on olemas pääsuõiguste haldussüsteem, siis hetkel puuduvad lahendused, millega hallata ettevõtja esindusõigusi ühest kesksest kohast üle ametiasutuste ja klienditeeninduskeskkondade.
• Eelnõu näeb ette, et volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude puhul kohustuslik.
• Süsteemi haldajaks on Riigi Infosüsteemi Amet.
• Eelnõu annab valitsusele volituse kehtestada määrusega volituste haldamise süsteemi täpsem regulatsioon. Määrus sätestab näiteks keskse volituste haldamise andmekogu põhimääruse, kus sätestatakse andmekogu pidamise kord, andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ning muud volituste haldamise andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

2) Nõusolekuteenus (vt eelnõu § 1 punktid 1-3 ja andmeedastuse nõusoleku süsteemi ja andmeedastuse nõusoleku andmekogu põhimäärust)

• Eelnõu loob õigusliku aluse andmeedastuse nõusoleku süsteemi ehk nõusolekuteenuse kasutusele võtmiseks.
• Loodav süsteem annab inimesele võimaluse iseteeninduskeskkonna kaudu anda elektrooniline nõusolek selleks, et riik edastab riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvaid isikuandmeid kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu.
• Inimene saab anda nõusolekuid, neid hallata ja tagasi võtta ning näha kogu infot seoses antud nõusolekutega Eesti teabevärava vahendusel. See tähendab, et muudatuste jõustumisel on võimalik hallata nõusolekuid ühtsete reeglite alusel keskses kohas. Ka praegu on võimalik andmekogudel inimese nõusoleku alusel andmeid oma andmekogust väljastada, kuid vastavaid nõusolekuid töödeldakse konkreetse andmekogu juures ning iga andmekogu haldaja teeb seda oma reeglistiku alusel.
• Nõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku andmise võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku teovõimega inimestele.
• Inimesele jääb nõusolekusüsteemi kasutamisel jätkuvalt võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab.
• Andmeandjaks on alati riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kes inimese nõusoleku alusel saab sellest andmekogust andmeid edastada erasektori osapoolele või üle kanda teisele riigi infosüsteemi kuuluvale andmekogule.
• Süsteemi haldajaks ja asjakohase andmekogu vastutavaks töötlejaks on Riigi Infosüsteemi Amet.
• Eelnõus sisaldub volitusnorm, mille alusel kehtestab valitsus määruse, millega kehtestatakse andmeedastuse nõusoleku süsteemi ja selle haldamise ja kasutamise kord ning asutatakse andmeedastuse nõusoleku andmekogu ja kehtestatakse selle põhimäärus. Viidatud määruses sisaldub näiteks loetelu vähimast teabest, mis tuleb inimesele esitada enne, kui ta annab nõusolekusüsteemis nõusoleku.

3) Tõlkevärav (vt eelnõu § 2 ja tõlgete andmekogu põhimäärust)

• Eelnõu loob õigusliku aluse tõlkeandmekogu (Tõlkevärav) asutamiseks.
• Tõlkevärav on tõlkimise toetamiseks loodav infosüsteem ja asutatav keskne andmekogu, mille eesmärk on võimaldada riigiasutustel hallata tõlketöid ning korraldada tõlkimist ühtses ja turvalises keskkonnas.
• Tõlkeandmekogu peamisteks kasutajateks on avaliku sektori asutused, seoses avaliku sektori tõlketellimustega ka tõlkeettevõtjad ja avaandmete puhul ka tavakasutajad.
• Tõlkevärav võimaldab ametnikel tõlketöid tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge jälgida ning tõlkijatel ja toimetajatel tõlketöid teha, toetudes sellistele keeletehnoloogia vahenditele nagu masintõlge, kõnetehnoloogia, tõlkemälud ja terminibaasid.
• Tõlkeandmekogu vastutav töötleja on Eesti Keele Instituut.
• Tõlkeandmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valitsus määrusega. Põhimääruses sätestatakse täpsemad tõlketööde andmed, mis andmekogusse kantakse, sealhulgas andmed tõlketööde tellijate, täitjate ja täitmise, keelesuundade, mahu, valdkonna jms kohta.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastust ootan hiljemalt 11. juuliks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.