Mida arvad riigihangete seaduse muudatustest?

Mis on muudatuste eesmärk?
Riigi eesmärgiks on viia kehtiv riigihangete seadus kooskõlla erinevate Euroopa Liidu riigihangete direktiividega ning parandada riigihangete seaduse rakendamisel ilmnenud puudused.

Keda mõjutab?

• Kõiki ettevõtjaid, kes soovivad osaleda riigihangetel või on selle valdkonnaga muul moel seotud.

Millised on mõned eelnõus märgitud muudatused?

• Eelnõu kohaselt on plaanis muuta vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulude jagunemist selliselt, et mõlemal poolel on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt vaidlustuse või taotluse rahuldamisega. Kehtiva seaduse kohaselt on vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise õigus üksnes vaidlustajal, ent ka hankijal võivad olla tekkinud kulud ja kui vaidlustus või taotlus rahuldatakse üksnes osaliselt, st hankijal on teatud osas olnud õigus, on seletuskirja kohaselt ebaõiglane, et tema peab kõik kulud kandma (seletuskiri lk 45).
• Seadust soovitakse täiendada vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise juhtumiga, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei ütle sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. Kehtiva seaduse kohaselt jäävad sellisel juhul vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda, ent see ei ole tema suhtes õiglane, kuivõrd tegemist on sisuliselt vaidlustuse omaksvõtuga, mis peaks tooma kaasa ka vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise. Kulude hüvitamisest vabanemiseks peab hankija näitama, et otsuse kehtetuks tunnistamine või riigihanke alusdokumentide muutmine ei ole põhjustatud vaidlustusest (seletuskiri lk 45).
• Segalepingute regulatsiooni on plaan uuendada. Näiteks  täieneb seadus sätetega, mis selgitavad, millistest reeglitest tuleb lähtuda, kui segalepingud sisaldavad asju, teenuseid või ehitustöid või kahte neist, või nö tavateenuseid või asju ja sotsiaal- või eriteenuseid. Sellisel juhul tuleb segalepingu sõlmimisel esmalt hinnata, kas segalepingu erinevad esemed on omavahel objektiivselt eraldatavad või mitte, kuivõrd sellest oleneb, millise meetodi järgi tuleb menetlusreeglid valida (muudatused RHS §-s 18, seletuskiri lk 6).
• Üheks eesmärgiks on muuta § 120 lõiget 2 selliselt, et ka nendes menetlustes, kus hankepassi ei kasutata, oleks üheselt selge, millisest otsusest teatamisest alates tuleb ooteaega arvestada. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb ooteaega arvestada alates menetluses viimase otsuse kohta teate esitamisest arvates (selleks võib olla eduka pakkuja otsus, eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus jms, seletuskiri lk 25). Samuti ühtlustub ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes, et vältida segadusi seoses vaidlustamise tähtaegade ning hankelepingute sõlmimise osas (seletuskiri lk 26). Lisaks sellele on eelnõus esile toodud muudatus, mille kohaselt muudetakse seadust selliselt, et ooteaega ei pea kohaldama mitte üksnes siis, kui esitatud on vaid üks pakkumus, vaid ka siis, kui pakkumusi on esitatud rohkem, ent vastavaks tunnistatakse vaid üks pakkumus (RHS § 120 lg 3 muudatus, seletuskiri lk 26).
• Ühe muudatusena on plaanis pikendada lihthankemenetluses rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale ja pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste puhul 5-lt tööpäevalt 10-le päevale. Lihthankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtajad oluliselt lühemad kui hankemenetluses. Rahuaja pikendamise eesmärk on vältida olukorda, kus hankija selgitused laekuvad pärast pakkumuste esitamise tähtaega, millisel juhul neist enam ettevõtjatele kasu ei ole (potentsiaalsed muudatused RHS § 46 lõikes 2 ja § 125 lõikes 4, seletuskiri lk 51).
• Erinevate muudatustega viib riik läbirääkimistega menetluste kasutamise alused kooskõlla riigihangete direktiividega ning leevendab ühel juhul väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alust nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära (kavandatavad muudatused §-des 48, 49, 50 ja 156 lg 1 p-s 3).
• Ettevõtjatele tuleb eelnõu kohaselt täiendav kohustus, mille järgi laieneb ettevõtjate kohustus näidata ja põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes (kavandatavad muudatused §-s 461, § 111 lg-s 5 ja § 114 lg-s 8, seletuskiri lk 51).
• Ühe muudatusena on plaan kaotada kohustus kontrollida pakkujatel või taotlejatel kohaliku maksuvõla puudumist. Hetkel peavad ettevõtjad kehtiva seaduse kohaselt esitama riigihangetes eraldi hankija asukoha järgi kohaliku maksuvõla tõendi, isegi kui kohalikku maksu kehtestatud ei olnudki, (v.a juhul, kui hankija asukoht oli Tallinn). Muudatuse kohaselt sellist tõendit esitama ei pea, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksustel ja asutustel on teave kohaliku maksu ja maksuvõlglaste kohta olemas, seega tõendit nõuda ei tohi ning teised hankijad kohaliku maksuvõlga ei kontrolli (kavandatavad muudatused § 95 lg 4 p-s 1 ja lg-s 41, seletuskiri lk 54).
• Hankijatele on eelnõu kohaselt plaan lisada kaalutlusõigus, kus neil on võimalus kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus koos võimalusega see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või ajatada. Sama sätestatakse ka tuginetava isiku ja alltöövõtjate kohta (seletuskiri lk 54).
• Ühe muudatusena on eesmärk lisada kõrvaldamise aluseid käsitlevasse sättesse võimalus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ilma täiendavate tõendite esitamiseta, kui vastavad andmed või dokumendid on hankijale andmebaasist tasuta kättesaadavad või on tal need juba olemas. Muudatusega väheneb peamiselt nende välismaiste ettevõtjate halduskoormus, kes osalevad sama hankija riigihangetes korduvalt, kuivõrd eelmises riigihankes esitatud tõend, kui see on jätkuvalt asjakohane, saab olla kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks ka käimasolevas riigihankes ja uut tõendit esitama ei pea (muudatus RHS § 96 lõikes 31).
• Ühe eelnõus märgitud muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada ka nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Muudatus soodustab heastamismeetmete võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes edasi osaleda, mis omakorda parandab ettevõtluskultuuri (kavandatav muudatus § 97 lõikes 3, seletuskiri lk 55).  Samuti on ühe muudatuse kohaselt võimalik heastamismeetmeid arvestada ka kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses. Muudatus soodustab heastamismeetmete võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes edasi osaleda (kavandatav muudatus § 141 lg-s 51, seletuskiri lk 57).
• Riik plaanib reguleerida ka mitmeid minikonkursi sätteid – ühe muudatuse kohaselt tuleb minikonkursil eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni uuesti kontrollida üksnes siis, kui raamlepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga (planeeritavad muudatused § 104 lg-tes 8 – 8²). Samuti täpsustub, millistes riigihanke alusdokumentides ja millise täpsusastmega tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel sõlmitava hankelepingu partneri valikuks sätestada pakkumuste hindamise kriteeriumid ja juhul, kui hankija peab seda vajalikuks, täiendavad kvalifitseerimise tingimused (muudatused RHS §-s 30, seletuskiri lk 50).
• Ühe muudatusena näeb eelnõu ette lisada võimalus hankijale sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda juhul, kui hankelepingu sõlminud pakkujal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni kohustuslik kõrvaldamise alus. Muudatuse tõttu peavad ettevõtjad rohkem jälgima oma tegevust ka pärast hankelepingu sõlmimist ning ei piisa sellest, et näiteks maksuvõlad tasutakse ainult hankemenetluse ajaks, et hankemenetluselt kõrvaldamist vältida. Muudatuse tagajärjel pikeneb lihthankemenetluses asjade ja teenuste puhul pakkumuste esitamise miinimumtähtaega ja sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg (kavandatavad muudatused § 124 lg 1 p-s 21, seletuskiri lk 56).
• Eelnõus on esile toodud, et riigihanke alusdokumente kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes on võimalik muuta erandkorras ka pärast taotluste esitamist. Muudatuse mõjul muutub kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas menetlus paindlikumaks, mille tulemusel saab vältida olukordi, kus riigihanke alusdokumentidesse tuleb pärast taotluste esitamist teha muudatusi, ent see ei ole võimalik ja riigihange tuleb kehtetuks tunnistada ning uut menetlust otsast peale alustada (planeeritav muudatus §-s 175¹, seletuskiri lk 58).
• Riigil on plaan muuta esialgse õiguskaitse rakendamist halduskohtumenetluses. Kuivõrd muudatuse kohaselt ei pea need ettevõtjad, kes soovivad riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaevata, enam halduskohtumenetluses eraldi esialgse õiguskaitse taotlust esitama (seletuskiri lk 58).
• Eelnõu kohaselt võib uue muudatusena hankija keelata riigihankes osaleda lisaks pakkuja või taotlejana ka isikuna, kelle vahenditele tuginetakse, sellistel ettevõtjatel, kes on pärit väljastpoolt riigihangete seaduse § 3 punktis 2 nimetatud riike (seletuskiri lk 4).
• Seadust on plaan täiendada RHS § 115 uue lõikega 2¹, mille kohaselt võib hankija RHS lõike 2 punktis 1 nimetatud protsendimäärad, mille puhul ta peaks küsima pakkujalt pakkumuse madala maksumuse kohta selgitust, sätestada riigihanke alusdokumendis erinevalt seadusest sätestatust. Uue muudatuse kohaselt saaks olla riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti. Selline võimalus on lisatud, sest on olukordi, kus 10% või 15% on liialt madal, millest lähtuvalt seada kahtluse alla pakkumuse tõsiseltvõetavus. Kindla kohustusliku protsendi sätestamine ei välista hankelepingu nõuetekohase täitmise riski ning hankijal peaks olema võimalus oma kogemusest tulenevalt seda teisiti ette näha. Selliste vahedega esitatud pakkumused on väga tavapärased ning ei anna automaatselt alust kahtluseks, et tegemist oleks põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega (seletuskiri lk 25).
• Eelnõus on esile toodud ka erisus võrgustikusektori hankemenetluses põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise ja alltöövõtjate kontrollimise osas ehitustööde hankelepingutes. Nimelt sätestavad kehtiva seaduse § 115 lg-d 2 ̶ 6 ja § 122, et ehitustööde hankelepingute puhul, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, on hankijal teatud kohustused nõuda selgitust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas ning alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste kontrollimise osas. Muudatusega täpsustub, et kohustused võrgustikusektori hangetes algavad lihthanke piirmäärast. Lihthanke piirmäär ehitustööde hankelepingu korral võrgustikusektori puhul on 300 000 eurot, mis on kaks korda suurem, kui ehitustööde hankelepingu korral avaliku sektori piirmäär (seletuskiri lk 36).

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. jaanuaril.

Anna teada, mida arvad riigihangete regulatsiooni muudatustest. Selleks, et tagada riigihangete seaduse parim võimalik kvaliteet, palume teilt sh tagasisidet ka erinevate probleemide, vajaduste ja ootuste kohta. Tagasisidet ootan hiljemalt 21. aprilliks küsitluse kaudu SIIT või mari-lii@koda.ee meilile. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.