Mida arvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse uuest versioonist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Seaduse uuendamise eesmärk on korrastada seadus tervikuna ning viia see kooskõlla muutunud ootustega teadus- ja arendustegevusele (TA tegevus), täpsustada seaduses TA rahastamise põhimõtteid ning võimaldada TA rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist ja suunatust.

Keda mõjutab?

• Ettevõtteid, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega.
• Ettevõtteid, kes soovivad evalveerimist või teha koostööd koostööpartneritega, kelle tegevus on evalveeritud.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna reguleerimiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus uue terviktekstina. Olemasolev teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks.
• Teadus- ja arendusasutused hakkavad saama rahastust läbi teadus- ja arendustegevuse toetuse (eelnõu § 17), mis hakkab asendama senist baasrahastamise mudelit. 
  • Toetus on mõeldud teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks.
  • Kui praeguse rahastusmudeli ehk baasfinantseerimise puhul kujuneb kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastust kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus kujuneb konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust.
  • Era- ning avalikuõiguslikud teadus- ja arendustegevuse asutused saavad toetust samadel tingimustel. Varasema eelnõu versiooni kohaselt eristati toetuse andmisel era- ja avalikõiguslikke teadus- ja arendustegevuse asutusi, kuid käesoleva eelnõuga on probleem lahendatud ning eraõiguslikud teadus- ja arendustegevuse asutused saavad avalikõiguslike teadus- ja arendustegevuse asutustega samasugusel alusel rahastust.
• Teadus- ja Arendusnõukogu nimi muutub ning uueks nimeks saab eelnõu kohaselt Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (lühend TAIP) (vt eelnõu § 5). Selle üldine funktsioon jääb suures plaanis samaks ehk tegemist on jätkuvalt Vabariigi Valitsuse tegevust toetava nõuandva koguga. Peale teadus- ja arendustegevuse on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud innovatsioonipoliitika. Uue vastutusala lisandumine on oluline muudatus, mis võimaldab siduda teadus- ja arendustegevuse poliitika ning innovatsioonipoliitika ühtseks tervikuks ning tagada sellega teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamise ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse alused, ülesanded ning töökorraldus kehtestatakse nõukogu põhimäärusega.
• Tegevuse lõpetavad teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon. Nende komisjonide ülesanded lähevad üle teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjonile, mis hakkab eelnõu kohaselt neid komisjone asendama (vt eelnõu § 6). Seega hakkab ka loodav juhtkomisjon olema nõuandev kogu ning nõu annavad nad peamiselt haridus- ja teadusministrile, ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. Seniste komisjonide ühendamisel näevad eelnõu loojad, et hakkab toimuma tihedam koostöö teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite vahel.
• Eesti Teadusagentuur saab endale mõned uued ülesanded (vt eelnõu § 8). Nendeks ülesanneteks on evalveerimise läbiviimine, teaduskommunikatsiooni edendamine, teaduseetika valdkonna edendamine ning ministeeriumide ja teiste asutuste TA tegevuse alase nõustamisega seotud ülesanded. Täpsemad ülesanded saavad olema sätestatud alamates õigusaktides. 
• Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused peavad teadus- ja arendustegevuse kohta käivad andmed tegema kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) (vt eelnõu § 15).
• Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas (eelnõu § 13 lg 1). Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on lisatud juurde punkt, et evalveerimisel võetakse peale rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite arvesse ka eesmärke, mis asutus või juriidilise isiku asutaja on asutusele seadnud, kuna see võimaldab hindajatel arvestada konkreetse asutuse eripära.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. jaanuaril.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. juuliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan Haridus- ja Teadusministeerium.