Mida arvad tööandja võimalusest hüvitada ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jääva töötasu vahe?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärgiks on täpsustada seaduse regulatsiooni, kui rakendub ravikindlustuse seaduses ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir.

Keda mõjutab?

• Tööandjaid, kelle töötajal on ajutine töövõimetus
• FIE-sid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt muudetakse ravikindlustuse seadust selliselt, et edaspidi rakendub Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir (eelnõu § 3 p 1). Varasemalt seadus ülempiiri ette ei näinud.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäevale eelnenud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks järgneva kalendriaasta kohta, korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga (eelnõu § 3 p 3 ja 4). Tervisekassa avaldab nimetatud ülempiiri oma kodulehel hiljemalt 1. detsembriks.
• Töövõimetuse hüvitise ülempiiri hakatakse rakendama alates 1. jaanuaril 2026 juhtunud kindlustusjuhtumitele (eelnõu § 3 p 4).
• Kehtiv Sotsiaalmaksuseadus võimaldab FIE-l sotsiaalmaksuvabastusega maksta vabatahtlikku haigushüvitist. Eelnõuga tehakse sotsiaalmaksuseaduses muudatus, et sotsiaalmaksuvabastus laieneks ka ülempiiriga tekkiva ajutise töövõimetuse hüvitise ja töötasu vahe kompenseerimiseks (eelnõu § 5 p 1).
• Eelnõuga lisatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse säte, mille kohaselt ravikindlustuse seaduses sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri rakendumisel saab tööandja ülempiiri rakendumisest tuleneva puuduoleva summa töötajale hüvitada, kuid peab arvestama, et vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi koos makstava haigushüvitisega ületada töötaja keskmist töötasu (eelnõu § 6). Muudatuse eesmärk on jätkata võimalust tööandjal maksta vabatahtlikku töövõimetushüvitist sotsiaalmaksuvabastusega samal määral nagu kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab tööandja kompenseerida töötajale temaga töölepingus kokku lepitud töötasu ja ravikindlustuse seaduse alusel võimaliku hüvitise määra vahe, mis haigushüvitise puhul tähendab, et tööandja võib maksta töötajale juurde maksimaalselt 30% töötasust ja hooldushüvitise puhul maksimaalselt 20%.
  • Näiteks, 30-kalendripäevase haiguslehe puhul, kui töötaja keskmine kalendripäevatasu on 200 eurot, on tööandjal võimalik maksta töötajale sotsiaalmaksuvabastusega juurde haigushüvitist:
    • 1) 1–3 päeva eest kuni 100% ehk 600 eurot (3 päeva × 200 = 600);
    • 2) 4–30 kalendripäeva eest kuni 30% ehk 1620 eurot (27 päeva × 200 × 30%);
    • 3) kuna Tervisekassa makstav hüvitis on 70% ehk 140 eurot kalendripäevas ja rakendub ülempiir (2026. aastal 122,36), on tööandjal võimalik hüvitada töötajale 70% ja ülempiiri vahe – 17,64 eurot kalendripäevas, ehk kokku 388, 08 eurot (22 päeva × 17,64).
    • Antud näite puhul on tööandjal võimalik töötajale sotsiaalmaksuvabastusega maksta vabatahtlikku haigushüvitist juurde kokku kuni 2608,08 eurot.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. septembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.