Mida arvad töötervishoiu ja tööohutuse plaanitavatest nõuetest seoses reproduktiivtoksiliste ainetega?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja kaitsta töötajate tervist. 

Keda mõjutab?

• Tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Peamised tegevusalad, kus nimetatud ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Kantserogeenide määruse muudatused:

• Tulenevalt Euroopa Liidu 2004/37/EÜ direktiivi kohaldamisala laienemisest laiendatakse kantserogeenide määruse kohaldamisala ka reproduktiivtoksilistele ainetele (eelnõu § 2 p 1). Reproduktiivtoksilised on ained või segud, mis loetakse 1A või 1B kategooria reproduktiivsust (inimese paljunemisvõimet) kahjustavaks vastavalt klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas.
• Edaspidi kohalduvad kantserogeenidele ja mutageenidele kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral (eelnõu § 2 p 2).
  • Näiteks peab seega tööandja peale riskide hindamise ja terviseriski vähendamise meetmete võtmise korraldama töötajatele ka väljaõpe, kui nad puutuvad töökeskkonnas kokku reproduktiivtoksiliste ainetega.
  • Tööandjal tuleb edaspidi koostada töötajate nimekiri, kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise ainega kokku puutub.
  • Samuti tuleb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele korraldada tervisekontroll enne, kui nad alustavad tööd sellises töökeskkonnas.
• Kui reproduktiivtoksilisi aineid ei ole võimalik käidelda suletud süsteemis, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud. Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja tervisele ohtlik, olenemata kogusest, millega ta kokku puutub (eelnõu § 2 p 6).
• Kehtiva määruse kohaselt peab tööandja ohtlike ainetega kokkupuutuvatele töötajatele tagama asjakohase väljaõppe ning väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat. Muudatuste kohaselt tuleb väljaõpet korraldada edaspidi regulaarselt vastavalt olukorrale ja vajadusele töökeskkonnas. Näiteks on vaja korraldada väljaõpet, kui on vahetunud osa töötajatest, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, kantserogeenide või mutageenidega,; kui kasutama on hakatud uusi keemilisi aineid, töövõtteid, tehnoloogiaid, seadmeid või kasutusel on uued tööprotsessid (eelnõu § 2 p 9).
• Eelnõuga nähakse ette uus kohustus, mille kohaselt tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid (eelnõu § 2 p 10).
• Eelnõu kohaselt kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal tervisehäire, mis võib olla tekkinud kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute tagajärjel või kui leitakse, et ainele kehtestatud bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb tööandjal töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad tervisekontrolli (eelnõu § 2 p 12).

Ohtlike kemikaalide määruse muudatused:

• Tulenevalt EL-i direktiivist (EL) 2022/431 muutuvad ohtlike kemikaalide määruses keemiliste ohutegurite piirnormide jõustumise ja kehtimise kuupäevad (eelnõu § 3 p 3).
• Eestis kehtib praegu benseeniga pikaajalise kokkupuute korral piirnorm 1,5 mg/m3 (0,5 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnorm 9 mg/m3 (3 ppm). Nimetatud piirnorm kehtib kuni 5. aprillini 2026 ning alates 6. aprillist 2026 kohaldatakse benseenile pikaajalise kokkupuute piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm).
• Akrüülnitriili piirnorm 1 mg/m3 (0,45 ppm) jõustub 5. aprillil 2026. a. Seni kehtis akrüülnitriili piirnorm 4,5 mg/m3 (2 ppm pikaajalise kokkupuute korral) ja 13 mg/m3 (6 ppm lühiajalise kokkupuute korral).
• Nikliühendite piirnorm 0,01 mg/m3 , mis on kopsualveoolidesse jõudev fraktsioon, mõõdetuna niklina, jõustub 18. jaanuarist 2025. Piirnorm 0,05 mg/m3 , mis on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuarist 2025 ning kuni 17. jaanuarini 2025 kehtib sissehingatava fraktsiooni piirnormina 0,1 mg/m3. Eestis kehtib praegu nikliühendite piirnorm 0,1 mg/m3 nendega pikaajalise kokkupuute korral.

Muudatused plii määruses:

• Kehtivas plii määruses ei olnud pliile siduvat bioloogilist piirnormi kehtestatud, vaid kehtisid erinevad kohustused, mida tuli tööandjal täita, kui plii sisaldus töötaja veres ületas teatud piirnormi. Tööandja erinevad kohustused, mis on seotud plii sisalduse määradega, jäävad plii määrusesse alles ja kehtivad ka edaspidi, kuid lisaks kehtestatakse plii kohustuslik siduv bioloogiline piirnorm, mida ei tohi töötaja verenäitajad ületada. Plii bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere kohta (eelnõu § 4 p 3).

Kutsehaiuste loetelu määruse muudatused:

• Kutsehaiguste loetelu määruse töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguste loetelu hulka lisatakse viide reproduktiivtoksilistele ainetele (Kutsehaigustee eelnõu § 1). See tähendab, et töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud haigust on edaspidi võimalik lugeda kutsehaiguseks.

Millal jõustuvad muudatused?
Kantserogeenide määruse muudatused, ohtlike kemikaalide määruse muudatused ja plii määruse muudatused jõustuvad 5. aprillil 2024. Kutsehaiguste loetelu määruse eelnõu muudatus jõustub 5. aprillil 2024.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. veebruariks e-posti aadressile ireen@koda.ee Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.