Mida arvad tootja kohustusest parandada teatud kaupu ka pärast müügigarantii lõppemist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on soodustada kaupade soetamisel ja kasutamisel nende kestvust, suurendades kaupade parandamise võimalusi. Muudatustega võetakse üle ELi direktiiv 2024/1799.

Keda mõjutab?

• Tarbijalemüügiga tegelevaid ettevõtteid;
• kodumasinaid, elektroonikat ja sidevahendeid tootvaid, importivaid ja/või turustavaid ettevõtteid;
• parandusteenuseid osutavaid ettevõtteid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Võlaõigusseaduse muudatused

• Kehtiva õiguse kohaselt algab müüja vastutuse tähtaeg kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest asja parandamise korral uuesti üksnes kõrvaldatud puuduse suhtes, arvates parandamisest, kuid edaspidi algab tähtaeg uuesti kogu asja suhtes ja pikeneb igal juhul ühe korra ühe aasta võrra, ning kui tähtaeg on juba ühe korra pikenenud, kohaldub edasine pikenemine ainult kõrvaldatud puuduse suhtes, arvates selle parandamisest (eelnõu § 1 punkt 2; võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 218 lõige 3¹).
• Kui praegu ei ole müüjal tarbijalemüügi korral sõnaselget kohustust teavitada tarbijat tema õigusest valida puudusega asja parandamise ja asendamise vahel, siis edaspidi peab müüja muudatuste kohaselt tarbijat sellest valikuõigusest teavitama ning selgitama, et parandamise kasuks otsustamise korral pikeneb müüja vastutuse tähtaeg igal juhul ühe korra ühe aasta võrra (eelnõu § 1 punkt 3; VÕS § 222 lõige 1).
• Eelnõuga sätestatakse, et kui müüja annab tarbijale parandamise ajaks laenuks asendusasja, sealhulgas taastatud asja, peab see toimuma tasuta, ning tarbija sõnaselgel taotlusel võib müüja anda asendamiskohustuse täitmiseks tarbijale ka taastatud asja ehk asja, mis on ette valmistatud, puhastatud, katsetatud ja vajaduse korral parandatud, et taastada selle algne kasutusotstarve ja tulemuslikkus, samas kui kehtiva õiguse kohaselt on asendusasja andmine parandamise ajaks müüja vaba valik ning puudusega asja asendamisel tuleb tarbija nõudel alati anda uus, uueväärne asi (eelnõu § 1 punkt 4; VÕS § 222 lõige 4²).
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus regulatsioon, mille kohaselt võib parandusteenuse osutaja tarbijatöövõtulepingu puhul, mille esemeks on asja parandamine, tarbijaga lepingu sõlmimiseks vabatahtlikult kasutada standardset Euroopa parandusteabe vormi, mille eesmärk on aidata tarbijal hinnata ja hõlpsalt võrrelda erinevate parandajate pakkumisi (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635¹ lõige 1).
• Muudatustega sätestatakse, et Euroopa parandusteabe vorm tuleb tarbijale esitada tasuta, säilitamist võimaldaval kujul ja mõistliku aja jooksul pärast tarbija taotlust kauba parandamiseks ning enne lepingu sõlmimist või tarbija siduva pakkumise tegemist (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635¹ lõige 3).
• Eelnõu kohaselt, kui puuduse olemuse, parandamise viisi ja maksumuse hindamiseks on vaja teha diagnostika, võib parandusteenuse osutaja selle eest tarbijalt tasu nõuda, kuid peab tarbijat diagnostikateenuse maksumusest teavitama enne teenuse osutamist ja enne Euroopa parandusteabe vormi esitamist (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635¹ lõige 4).
• Euroopa parandusteabe vorm peab selgelt ja arusaadavalt sisaldama parandusteenuse osutaja andmeid ja kontaktandmeid, parandatava kauba andmeid, puuduse laadi ja soovitatud parandamise viisi, hinda või selle arvutamise aluseid, parandamise kestust, teavet ajutise asenduskauba kohta, kauba üleandmise koha aadressi, teavet võimalike abiteenuste, näiteks transpordi ja paigalduse kohta koos nende kuluga ning vormi kehtivusaega (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635² punktid 1-11).
• Muudatuste kohaselt on Euroopa parandusteabe vorm käsitatav taotlusena sõlmida parandusteenuse leping vormis esitatud tingimustel, ning kui tarbija nõustub vormi kehtivusaja jooksul selles esitatud tingimustega, on parandaja kohustatud osutama teenust nendel tingimustel (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635³ lõige 1).
• Parandusteenuse osutaja on edaspidi oma taotlusega seotud vähemalt 30 kalendripäeva jooksul tarbija taotluse kättesaamisest arvates, kusjuures parandusteenuse osutaja ja tarbija võivad kokku leppida ka pikemas kehtivusajas (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635³ lõige 2).
• Eelnõuga sätestatakse, et kui parandusteenuse osutaja on esitanud Euroopa parandusteabe vormi, ei saa ta hiljem tugineda kokkuleppele, mis kaldub tarbija kahjuks vormi reguleerivatest sätetest kõrvale (eelnõu § 1 punkt 5; VÕS § 635³ lõige 3).

Tarbijakaitseseaduse muudatused

• Kehtiv tarbijakaitseseadus reguleerib üksnes kaupleja tegevust, kuid eelnõuga laiendatakse seaduse reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka tootja kohustusi tarbija ees (eelnõu § 2 punkt 1; tarbijakaitseseaduse (edaspidi: TKS) § 1 lõige 1).
• Eelnõuga luuakse tarbijakaitseseadusesse uus regulatsioon, mille kohaselt saab tarbija nõuda tootjalt kauba parandamist üksnes selliste kaupade puhul, millele kehtivad Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud parandatavuse nõuded (nt kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad, nõudepesumasinad, külmikud, kuvarid, keevitusseadmed, tolmuimejad, serverid ja andmesalvestustooted, mobiiltelefonid ja tahvelarvutid, trummelkuivatid, kergtranspordivahendite akusid sisaldavad kaubad ning kohtkütteseadmed), ja seda üksnes olukorras, kus müüja vastutus kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest ei kohaldu või on lõppenud (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12¹ lõige 1).
• Eelnõuga sätestatakse, et tarbijal on õigus nõuda, et tootja parandaks kauba seaduses ette nähtud tingimustel. Tegemist on tarbija vahetu seadusjärgse nõudeõigusega tootja vastu, mille tekkimine ei eelda tootja ja tarbija vahelise lepingu sõlmimist. Kehtiva õiguse kohaselt lähtutakse seevastu üldiselt lepinguvabaduse põhimõttest ja tootjal puudub selline otsene parandamiskohustus tarbija ees (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12² lõige 1).
• Eelnõuga sätestatakse, et tootja ei ole kohustatud parandama kaupa, mille parandamine on faktiliselt või õiguslikult võimatu, kuid parandamisest ei tohi keelduda üksnes majanduslikel põhjustel, näiteks varuosade maksumuse tõttu (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12² lõige 2).
• Eelnõu kohaselt võib tootja parandamiskohustuse täita allhanke korras, näiteks kasutades tarbijale lähemal asuvat parandajat, kuid tootja jääb sellisel juhul ikkagi ise vastutavaks parandamiskohustuse nõuetekohase täitmise eest (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12² lõige 3).
• Eelnõuga sätestatakse, et kauba parandamine peab toimuma tasuta või mõistliku tasu eest ning mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil tootja on kauba oma valdusesse saanud või tarbija on selle tootjale kättesaadavaks teinud. Mõistliku tasu nõue tähendab, et tootjal ei ole parandamise hinna kujundamisel täielikku kaalutlusvabadust ning hind ei tohi olla kujundatud viisil, mis heidutaks tarbijat parandamisõigust kasutamast (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁴ lõige 1).
• Muudatustega sätestatakse, et tootja võib parandamise ajaks pakkuda tarbijale ajutiseks kasutamiseks asenduskaupa kas tasuta või mõistliku tasu eest (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁴ lõige 2).
• Muudatuste kohaselt, kui kauba parandamine ei ole võimalik, võib tootja poolte kokkuleppel pakkuda tarbijale selle asemel taastatud kaupa (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁴ lõige 3).
• Tootja ei tohi parandamisest keelduda üksnes põhjusel, et kaupa on varem parandanud muu isik, mistõttu ei saa tootja siduda parandamiskohustuse täitmist üksnes oma teenindusvõrguga (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁵ lõige 1).
• Eelnõuga sätestatakse, et tootjad, kes teevad varuosad ja tööriistad kättesaadavaks parandatavuse nõuetega hõlmatud kaupadele, peavad neid pakkuma hinnaga, mis ei muuda parandamist ebamõistlikuks ega takista seeläbi kauba parandamist (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁵ lõige 2).
• Eelnõuga keelatakse kasutada lepingutingimusi ning riist- või tarkvaratehnilisi lahendusi, mis takistavad kauba parandamist. Lisaks ei tohi tootjad takistada sõltumatutel parandajatel kasutada originaal- või kasutatud varuosi, ühilduvaid varuosi ega 3D-printimise teel loodud varuosi, välja arvatud juhul, kui piirang on põhjendatud õiguspäraste ja objektiivsete teguritega, näiteks intellektuaalomandi õiguste kaitsega (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁵ lõige 3).
• Tootjad, kellel on parandamiskohustus, peavad eelnõu kohaselt esitama tarbijale tasuta, kergesti ligipääsetaval, selgel ja arusaadaval viisil teavet parandamiskohustuse olemasolu ja tingimuste kohta, sealhulgas selle kohta, kes kaupu parandab ja millises ulatuses, ning peavad tagama, et tarbijatele on vabalt ligipääsetava veebilehe kaudu kättesaadav ka soovituslik hinnakiri tüüpiliste parandustööde kohta (eelnõu § 2 punkt 2; TKS § 12⁶).
• Eesti tarbijatele parandusteenuseid osutavatel ettevõtjatel on eelnõu kohaselt võimalik edaspidi registreeruda Euroopa parandusplatvormil vabatahtlikult, alates hetkest, mil Euroopa komisjon avab platvormi ühise veebiliidese eestikeelse versiooni (eelnõu § 2 punkt 4; TKS § 67¹ lõige 1).
• Eelnõuga kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille kohaselt karistatakse parandamiskohustuse, varuosade ja tööriistade kättesaadavuse nõuete, parandamist takistavate meetmete kasutamise keelu või parandamisteenuste kohta teabe esitamise kohustuse rikkumise eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot (eelnõu § 2 punkt 5; TKS § 74⁴).

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muudatus

• Enne muudatuste jõustumist sõlmitud müügilepingutele kohaldatakse eelnõu kohaselt võlaõigusseaduse tarbijalemüügi sätteid seni kehtinud redaktsioonis, samas kui tootja parandamiskohustus ja Euroopa parandusteabe vormiga seotud reeglid hakkavad kehtima kohe seaduse jõustumisel, sõltumata sellest, millal kaup on müüdud (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse uus § 14¹).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seega ei ole täpne jõustumise aeg praegu teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. augustiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.