Mida arvad uuest pankrotimenetlusi käsitlevast direktiivist?

Mis on ettepaneku eesmärk? 
Ettepaneku eesmärk on vähendada erinevusi liikmesriikide maksejõuetusõiguses, et suurendada maksejõuetusmenetluse prognoositavust, suurendada võlausaldajate jaoks pankrotistunud ettevõttest tagasisaadavat, vähendada investorite kulutusi teabe hankimiseks ning hõlbustada seeläbi piiriülest investeerimist. 

Keda ettepanek mõjutab? 
Ettepanek võib mõjutada kõiki ettevõtjaid. Siiski on mõned erandid, mille puhul ettepanek ei kohaldu. Näiteks ei kohaldu ettepanek juhul, kui võlgnikuks on finantsvaldkonnas tegutsev ettevõte. 

Mis on ettepaneku sisu? 

Juriidilise isiku juhtide kohustused maksejõuetuse korral 

• Ettepanek sätestab, et juriidilise isiku maksejõuetuks muutumise korral on selle juhid kohustatud esitama kohtule maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui nad said juriidilise isiku maksejõuetusest teada või kui neilt võib põhjendatult eeldada, et nad olid sellest teadlikud (vt ettepaneku artikkel 36).  

• Kui juriidilise isiku juhid ei täida seda kohustust ning võlausaldajatel tekib seetõttu kahju, on juriidilise isiku juhid kahju tekkimise eest isiklikult vastutavad (vt ettepaneku artikkel 37). 

Pre-pack-menetlus 

• Ühe võimaliku maksejõuetusmenetluse liigina kehtestab ettepanek pre-pack-menetluse (vt ettepaneku artikkel 19). Pre-pack-menetluse näol hakkab olema tegemist kiirendatud likvideerimismenetlusega, mis võimaldab müüa võlgniku ettevõtte kui tegevust jätkava ettevõtte kas tervikuna või osaliselt parima pakkumuse esitajale eesmärgiga likvideerida võlgniku vara kindlakstehtud maksejõuetuse tõttu.  

• Pre-pack-menetlus hakkab koosnema ettevalmistusetapist, milles tuleb leida võlgniku ettevõttele või selle osale sobiv ostja ning likvideerimisetapist, milles tuleb võlgniku ettevõtte või selle osa müük heaks kiita ja teostada ning saadud tulu võlausaldajate vahel ära jagada.  

• Ettevalmistusetapis määrab kohus võlgniku soovi korral ettevalmistava pankrotihalduri (vt ettepaneku artikkel 22). Ettevalmistav pankrotihaldur: 

  • dokumenteerib kõik müügiprotsessi etapid ja annab nende kohta aru;  

  • põhjendab, miks müügiprotsess on tema arvates konkurentsivõimeline, läbipaistev ja õiglane ning vastab turureeglitele;  

  • soovitab pre-pack-menetluse raames omandajaks parima pakkumuse esitajat;  

  • esitab oma arvamuse selle kohta, et parim pakkumus ei kujuta endast võlausaldajate parimate huvide testi ilmset rikkumist. 

• Kui ettevalmistusetapile ei järgne likvideerimisetappi, tasub ettevalmistava pankrotihalduri tegevuse eest võlgnik. Kui ettevalmistusetapile järgneb likvideerimisetapp, saab ettevalmistav pankrotihaldur tasu oma töö eest pankrotivarast eelisjärjekorras. 

• Likvideerimisetapis toimub võlgniku võlgade likvideerimine ning selle käigus toimub võlgnikuks oleva ettevõtte müümine. Võlgniku ettevõtte ostja saab kaasa täitmisele kuuluvad lepingud, mis on vajalikud võlgniku ettevõtte äritegevuse jätkamiseks ja mille peatamine tooks kaasa äritegevuse seiskumise, välja arvatud juhul, kui ostja on võlgniku vastaspoole konkurent (vt ettepaneku artikkel 26). Võlgniku ettevõtte ostja ei saa kaasa võlgniku ettevõtte võlgu, kui ta ei väljenda selgelt soovi ettevõtte võlad ja kohustused üle võtta (vt ettepaneku artikkel 28). 

• Pre-pack-menetluse läbiviimise täpsema korra näevad liikmesriigid ette siseriiklike õigusaktidega. 

Lihtsustatud likvideerimismenetlus mikroettevõtetele 

• Mikroettevõtetele hakkab ettepaneku kohaselt kohalduma lihtsustatud likvideerimismenetlus (vt ettepaneku artikkel 38). 

• Lihtsustatud likvideerimismenetluse kohaldamisel käsitleb ettepanek maksejõuetuna mikroettevõtet, kes ei ole üldjuhul võimeline oma võlgu tähtajaks tasuma (vt ettepaneku artikkel 38 lõige 2).  

• Liikmesriigid peavad ettepaneku kohaselt sätestama tingimused, mille alusel nad teevad kindlaks, et mikroettevõte ei ole üldjuhul võimeline oma võlgu tähtajaks tasuma, ning tagavad, et need tingimused on selged, lihtsad ja asjaomase mikroettevõtte jaoks kergesti kontrollitavad (vt ettepaneku artikkel 38 lõige 2). 

• Lihtsustatud likvideerimismenetluse algatamisest ja toimetamisest ei või keelduda põhjusel, et võlgnikul ei ole vara või et tema vara ei ole lihtsustatud likvideerimismenetluse kulude katmiseks piisav (vt ettepaneku artikkel 38 lõige 3). 

• Lihtsustatud likvideerimismenetluse kestel on enamikel juhtudel võlgnikul õigus hallata oma ettevõtet ja jätkata selle tegevusega (vt ettepaneku artikkel 43). Liikmesriigid võivad oma õigusaktidega näha ette olukorrad, mille korral võlgnikul ei ole õigus enda ettevõtte haldamisega lihtsustatud likvideerimismenetluse kestel jätkata. Sellisel juhul läheb ettevõtte haldamise õigus üle mõnele võlausaldajale või võimalik on ka variant, mille puhul jääb haldamisõigus küll võlgnikule, kuid pädev asutus peab kinnitama iga võlgniku poolt tehtava toimingu seoses ettevõttega. 

• Lihtsustatud likvideerimismenetluse raames on võimalik peatada mõnede täitemeetmete rakendamine, tingimusel et täitemeetmete rakendamise peatamine ei kahjusta võlausaldajate huve (vt ettepaneku artikkel 44). 

• Teade lihtsustatud likvideerimismenetluse algatamisest tuleb avaldada võimalikult kiiresti maksejõuetusregistris (vt ettepaneku artikkel 45). 

• Nõudeid võlgniku vastu ei pea esitama eraldi, vaid need võib ka esitada näiteks juba lihtsustatud likvideerimismenetluse algatamise avalduses (vt ettepaneku artikkel 46). Peale avalduse avaldamist maksejõuetusregistris on kõigil võlausaldajatel võimalus 30 päeva jooksul märkida täiendavaid nõudeid või vaidlustada avalduses esitatud nõudeid. Pädev asutus või kohus peab kõik nõuded ja nõuete vaidlustamised läbi vaatama viivitamatult. 

• Vara tagasivõitmise meetmete rakendamine ei ole lihtsustatud likvideerimismenetluses kohustuslik, nende rakendamine jääb võlausaldajate otsustada (vt ettepaneku artikkel 47).  

• Lihtsustatud likvideerimismenetlus lõpeb kahe nädala jooksul pärast võlgniku ettevõtte või vara müügist saadava tulu jaotamist pädeva asutuse otsusega (vt ettepaneku artikkel 55). Samas otsuses määrab pädev asutus ka ajavahemiku, mille jooksul võlgnik täielikult oma kohustustest vabaneb. 

• Liikmesriigid peavad looma elektroonilised enampakkumissüsteemid, kus on võimalik müüa lihtsustatud likvideerimismenetluse raames müüdavat vara (vt ettepaneku artikkel 50). Komisjon loob omalt poolt süsteemi, mis ühendab kõigi liikmesriikide elektroonilisi enampakkumissüsteeme (vt ettepaneku artikkel 51). Süsteem sisaldab kõigis liidu ametlikes keeltes teavet riiklikel elektroonilistel enampakkumisplatvormidel välja kuulutatud enampakkumiste kohta, võimaldab teha nende enampakkumiste seas otsinguid ja pakub veebilinke, mis viivad riiklike süsteemide lehtedele, kus saab otse pakkumusi esitada. 

• Lihtsustatud likvideerimismenetluse raames toimuvast pankrotivara elektroonilisest enampakkumisest tuleb kõigile võlausaldajatele anda elektroonilise enampakkumisplatvormi vahendusel aegsasti teada (vt ettepaneku artikkel 54). 

• Pädev asutus teavitab kõiki teadaolevaid võlausaldajaid eraldi teadetega elektroonilise enampakkumise esemest, kellaajast ja kuupäevast ning sellel osalemise nõuetest. 

• Elektroonilisel enampakkumisel on lubatud osaleda ja pakkumusi teha kõigil huvitatud isikutel, sealhulgas võlgniku aktsionäridel või juhtidel. 

Tehingute tühiseks tunnistamine 

• Enne maksejõuetusmenetluse algust sooritatud toimingud, mis on kõigile võlausaldajatele kahjulikud, saab ettepaneku kohaselt tühiseks tunnistada, kui tehing vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest: 

  • Tehing on lõpule viidud 3 kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist või peale maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ja võlgnik ei suutnud tehingu tõttu tekkinud võlgu tähtajaks tasuda (vt ettepaneku artikkel 4). Kui maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse on esitanud mitu isikut, tuleb nimetatud kolme kuud hakata lugema alates päevast, mil esitati esimene maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus. Lisaks peab võlausaldaja nõue võlgniku vastu olema rahuldatud ning võlausaldaja pidi teadma, et võlgnikul on raskusi oma kohustuste täitmisega. Kui võlausaldaja on võlgniku pereliige või töötaja, kellel tema tööülesannetest tulenevalt on olemas ülevaade võlgniku rahalisest olukorrast, siis tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et võlausaldaja teadis võlgniku rasket rahalist olukorda.   

  • Tehing, mis on lõpule viidud 1 aasta jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ja mille eest võlgnik ei saanud tasu või sai tasu ilmselgelt ebapiisavas ulatuses, välja arvatud juhul, kui tehing kujutab endast sümboolse väärtusega kingitust või annetust (vt ettepaneku artikkel 7).  

  • Tehing, mis on lõpule viidud 4 aasta jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ning mille võlgnik sooritas eesmärgiga võlausaldajaid kahjustada (vt ettepaneku artikkel 8). 

• Ettepaneku kohaselt ei saa tühiseks tunnistada järgnevaid tehinguid (vt ettepaneku artikkel 6 lõige 3): 

  • Pankrotivara kasuks õiglase tasu eest sooritatud tehingud 

  • Käskvekslite ja tšekkide alusel tehtud maksed, kui selle riigi õigus, mille alusel need käskvekslid või tšekid on välja antud, võimaldab nõudeõiguse tekkimist vaid võlgnikule ning mitte kellelegi teisele 

  • Tehing, mille näol on tegemist finantstagatiskokkuleppega Euroopa Liidu direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses. 

• Tehingu tühiseks tunnistamise korral peab tehingu tühiseks tunnistamise tõttu kasu saav isik hüvitama saadava kasu võlausaldajatele (vt ettepaneku artikkel 9 lõige 2). 

Õigusalase teabe pakkumine maksejõuetusmenetluse kohta Euroopa Liidu riikides 

• Liikmesriigid peavad ettepaneku kohaselt esitama Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kokkuvõtliku teabelehe, mis sisaldab põhiteavet õiguslike nüansside kohta selle riigi maksejõuetusmenetluse korras (vt ettepaneku artikkel 68). 

Millal ettepanek jõustub? 
Ettepaneku täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. 

Anna teada, mida arvad komisjoni ettepanekust. Vasta hiljemalt 14. veebruariks meie veebiküsitlusele SIIN. Võid tagasisidet anda ka vabas vormis, saates oma tagasiside e-postiaadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan justiitsministeeriumile.