Milliseid muudatusi oleks vaja teha ettevõtluskonto regulatsioonis?
Mis on ettevõtluskonto?
Eraisikutel on võimalus avada LHV Pangas ettevõtluskonto ning täita oma maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Ettevõtluskonto on mõeldud ühe eraisiku poolt teisele eraisikule osutatud teenuse või era- või juriidilisele isikule kauba müügist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks. Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas. Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida.
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on suurendada ettevõtluskonto kasutusvaldkonda, mis omakorda aitab vähendada maksudest kõrvalehoidmist ja suurendab vabatahtlikku maksukuulekust.
Keda mõjutab?
- ettevõtluskonto kasutajaid
- ettevõtteid, kes ostavad ettevõtluskonto kasutajatelt teenuseid
- ettevõtluskonto avamise teenust pakkuvaid krediidiasutusi
Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Rahandusministeerium kaalub muudatust, mille kohaselt kehtiks 20%-line ettevõtlustulu maksumäär nii kaua, kui ettevõtluskontole laekunud summad ei ületa 40 000 eurot aastas (vt muudatusettepanekuid lk 11). Hetkel rakendub ettevõtluskontole laekunud summale 20%-line maksumäär, kui laekunud summad ei ületa 25 000 eurot aastas. Iga järgnev kontole laekunud euro, mis seda summat ületab, maksustatakse praegu 40%-lise maksumääraga.
- Kui praegu ostab äriühing ettevõtluskonto kasutajalt teenust, siis peab äriühing maksma selle pealt tulumaksu määraga 20/80. Täiendav tulumaksukohustus äriühingule sai omal ajal kehtestatud eesmärgiga vältida töösuhte asendamist ettevõtluskonto kaudu teenuse osutamisega. Rahandusministeerium on käinud välja idee kaotada osaliselt või täielikult äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiv tulumaksukohustus (vt muudatusettepanekuid lk 8).
- Esimese alternatiivi kohaselt kaoks äriühingul tulumaksukohustus, kui äriühing ostab ettevõtluskonto kasutajalt kalendrikuus kuni 500 euro ulatuses teenuseid. Kui ostetava teenuse summa ületab 500 eurot, siis kehtiks edasi tänane süsteem.
- Teise alternatiivi kohaselt võiks kaotada äriühingul tekkiva täiendava tulumaksukohustuse täies ulatuses.
- Mõlema eelkirjeldatud alternatiivi jõustamisel tuleks rahandusministeeriumi hinnangul rakendada täiendavat kontrollimeedet, mis maandaks muudatusega kaasneda võivaid riske. Seetõttu teeb ministeerium ettepaneku teha maksu- ja tolliametile kättesaadavaks andmed ettevõtluskontole tasu maksjate kohta (vt muudatusettepanekuid lk 10). Need andmed saavad tulla ettevõtluskonto kasutajalt, teenust ostvalt äriühingult või ka ettevõtluskonto avamise teenust pakkuvalt krediidiasutuselt. Rahandusministeerium eelistab lahendust, kus täiendavate andmete esitamise kohustus lisanduks krediidiasutustele.
- Kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II pensionisambaga, jagatakse praegu kogutud ettevõtlustulu maks sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse vahel kohaselt proportsionaalselt maksumääradega. Kogumispensioniga mitteliitunu puhul jagatakse ettevõtlustulu maks kahte ossa ehk 20/53 laekunud maksust läheb tulumaksuks ja 33/53 sotsiaalmaksuks. Rahandusministeerium kaalub tänase põhimõtte muutmist, kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga. Idee kohaselt oleks edaspidi ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse (2%) võrra suurem, kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga. See tähendab, et praeguse 20% asemel oleks maksumäär 22% (vt muudatusettepanekuid lk 11).
- Lisaks on rahandusministeerium käinud välja idee, et edaspidi peaksid ettevõtluskonto kasutaja puhul avalikud olema lisaks isiku üldandmetele ka ettevõtluskonto number (vt muudatusettepanekuid lk 12). Ilma ettevõtluskonto numbrita ei ole äriühingul võimalik kontrollida, kas teenust osutavale füüsilisele isikule kantud raha läks ettevõtluskontole või muule kontole ning seega ei ole äriühingule teada, kas äriühing on oma maksukohutust õigesti täitnud või mitte.
Millal võiksid muudatused jõustuda?
Rahandusministeeriumi ajakava kohaselt valmib vastav seaduseelnõu 2022. aasta neljandas kvartalis ning muudatused võiksid jõustuda hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuaril.
Anna meile teada, mida arvad rahandusministeeriumi ettepanekutest seoses ettevõtluskontoga ning milliseid muid muudatusi võiks regulatsioonides teha. Vastuseid ootan hiljemalt 30. novembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.