Muudetakse sotsiaalkindlustussüsteemi rakendamise tingimusi piiriülese liikumise korral

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ajakohastada Euroopa Liidu üleseid sotsiaalkindlustusvaldkonda reguleerivaid määruseid. Esialgsed muudatusettepanekud puudutavad peamiselt sotsiaalkindlustusõiguse kohaldamist iskute piiriülesel liikumisel. Iga liikmesriik peab komisjoni esitatud muudatusettepanekute kohta esitama oma seisukohad, mille alusel töötatakse välja lõplikud kavandatavad muudatused.

Mis on muudatuse eesmärk?
Määruste muutmise eesmärk on lihtsustada tööjõu liikuvust, tagada õiglane kohtlemine nii piiriüleselt liikuvatele inimestele kui ka liikmesriikide maksumaksjatele ning tagada parem koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel.

Keda mõjutab?
Kavandatavad muudatused mõjutavad eelkõige Eesti kodanikke, kes plaanivad teistesse EL riikidesse tööle või elama asuda.

Mis on olulisemad muudatused?
Töötuskindlustushüvitised – kehtiva õiguse kohaselt tuleb teises liikmesriigis töötatud aeg hüvitise maksmise alusena igal juhul arvesse võtta, olenemata liikmesriigis töötatud perioodi pikkusest. Komisjoni ettepanek on, et isik peaks olema töötanud vähemalt 3 kuud liikmesriigi territooriumil enne, kui ta saab töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitise taotlemisel lasta töötatud ajale liita varasemalt teises liikmesriigs töötatud aega. Lisaks soovitakse pikendada teises liikmesriigis töötushüvitiste maksmise aega senise 3 kuu asemel 6 kuuni. See tähendaks, et Eestist teise EL liikmesriiki tööd otsima minnes oleks isikul kuni 6 kuu jooksul õigus Eesti riigi poolt makstavale töötuskindlustushüvitisele.

Pikaajalise hoolduse hüvitised – muudatusettepanekuga tahetakse täpsustada, mis on pikaajalise hoolduse hüvitised ning kuidas tuleks neid piiriülestel juhtudel maksta (nt elukohariigi vahetumisel).

Mitteaktiivsete isikute juurdepääs toetustele – ettepanekute kohaselt peaks liikmesriikidele tekkima võimalus keelduda sotsiaalkindlustushüvitiste maksmisest isikutele, kes ei tööta, ei otsi aktiivselt tööd ega oma seaduslikku õigust elada vastava liikmesriigi territooriumil. Sellistel kodanikel oleks liikmesriigis elamise õigus ainult siis, kui nad omavad piisavaid elatusvahendeid ja ravikindlustust.

Lähetatud töötajad – ettepanekutega luuakse ametiasutustele võimalused lähetatud töötajate sotsiaalkindlustuse kontrollimiseks, samuti soovitakse liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd täpsemalt reguleerida.

Perehüvitised – kehtiva korra kohaselt makstakse perehüvitisi kas ühele või teisele vanemale, kuid mitte mõlemale korraga. Ettepanekuga soovitakse muuta perehüvitiste maksmine vajaduspõhiseks, hüvitiste maksmine soovitakse muuta kummagi vanema individuaalseks õiguseks. Seejuures jääks liikmesriikidele õigus otsustada maksta täies ulatuses hüvitist mõlemale vanemale.

Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused on planeeritud jõustuma esimesel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Kuna muutmise määruse eelnõu on alles väljatöötamise faasis, ei ole muudatuste lõplik sisu ega nende täpne vastuvõtmise aeg hetkel teada.

Ettevõtjate arvamused muudatusettepanekute kohta on oodatud hiljemalt 29. jaanuariks 2017 e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Tagasiside põhjal koostame Kaubanduskoja arvamuse, mille edastame sotsiaalministeeriumile.

Muudatusettepanekutega saab lähemalt tutvuda siin.
Kehtiva määrusega saab tutvuda siin.
Rohkem infot määrusega kavandatavate muudatuste kohta leiate siit.