Muutmisel on atmosfääriõhu kaitse seadus
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid.
Keda mõjutab?
Muudatus mõjutab enim energeetika- ja transpordivaldkonna ning tööstusettevõtteid.
Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?
- Muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS) kauplemisperioodiks 2021–2030.
Hetkel käimasolev kauplemisperiood lõpeb 31. detsembril 2020. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima järgmine kauplemisperiood ja see kestab kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Sellega tagatakse selgus, et ELi HKSi reeglid rakenduvad ettevõtetele ning riigile vähemalt 2030. aasta lõpuni.
- Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendavaks asutuseks määratakse Keskkonnaamet.
Sellega antakse Keskkonnaametile üle ELi HKSi rakendamise ülesanded, milleks on kauplemissüsteemi heitkoguse loa menetlemine ja andmine, kauplemissüsteemi registri haldamine, tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotlemise menetlemine ja seirekavade ning heitearuannete kontrollimine.
- Kehtestatakse moderniseerimisfondist rahaliste vahendite taotlemise nõuded investeeringute tegemiseks.
Moderniseerimisfond on fond, millest hakatakse rahastama EL liikmesriikide kavandatud investeeringuid, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust. Moderniseerimisfondi rahastatakse enampakkumise müümisel saadud tulust 2% ulatuses. Eesti osakaal moderniseerimisfondist on 2,78%. Hetkel teadaolevalt on moderniseerimisfondi suurus ligikaudu 310 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, millest Eesti osakaal on umbes 8,6 miljonit ühikut. Fondi suurus eurodes sõltub lubatud heitkoguse ühikute turuhinnast. 2018. aasta keskmine turuhind ühe ühiku kohta oli 15,56 eurot, kuid prognoositud on lubatud heitkoguse ühiku turuhinna tõusu. Moderniseerimisfondi täpsemad reeglid kehtestab Euroopa Komisjon 2019. aasta teises pooles, kui on kavas vastu võtta moderniseerimisfondi reguleeriv määrus ning juhendmaterjalid.
Vähemalt 70% moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest tuleb kasutada selliste investeeringute tegemiseks, mis täidavad järgmisi eesmärke:
1) taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja kasutamine;
2) energiatõhususe parandamine;
3) energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikidevahelise ühendatavuse suurendamist;
4) õiglane üleminek vähese CO2-heitega majandusele süsinikumahukates piirkondades, et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid;
5) energiatõhusa transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonna arendamine.
Moderniseerimisfondist ei toetata energiatootmisüksusi, mis kasutavad tahkeid fossiilkütuseid.
Riik esitab projektid, mille elluviimiseks taotletakse fondist vahendeid investeeringute tegemiseks, Euroopa Investeerimispangale ning investeerimiskomiteele. Hetkel ei ole Euroopa Komisjon veel moderniseerimisfondile täpsemaid reegleid kehtestanud ning vastav regulatsioon töötatakse välja 2019. aasta teises pooles.
Moderniseerimisfondist saadud investeeringutoetuse kasutamise üle hakkab järelevalvet teostama Keskkonnaministeerium, kuna rahastatavate projektide eesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimamuutuste mõjude leevendamine ning muutuste mõjudega kohanemine.
Millal jõustub?
Seadus jõustub 9. oktoobril 2019.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 19. veebruariks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Keskkonnaministeeriumile.