Muutmisel on meretöö seadus ja meresõiduohutuse seadus

Mis on muudatuste eesmärk?

Direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmisega kehtestatakse kalalaevadele töötavatele isikutele inimväärsed töö- ja elamistingimused kalalaeva pardal.

Direktiiv (EL) 2018/131 loob riigisiseses õiguses finantstagatised laevapere liikmete hülgamise ja tööga seotud laevapere liikme surma või pikaajalise töövõimetusega tööõnnetuse või kutsehaigusega kaasnevate kulude hüvitamiseks.

ILO meretöö konventsiooni 2016. aasta muudatuste ülevõtmisega muutub meretöötunnistuse väljaandmise kord.

Keda mõjutab?

Muudatused mõjutavad eelkõige kalalaeva töötajaid ja reedereid (sh reederid, kelle laevadel on kohustus omada meretöötunnistust ja  alla 24 meetri pikkuste kalalaevade reedereid)

Mis on olulisemad kavandatavad muudatused?

• Meretöö seaduse sätete kohaldumisala laiendatakse osaliselt alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele.

Eelnõuga võrdsustatakse mitmes meretöö seaduse sättes kõik laevad, sh kalalaevad pikkusega alla 24 meetri. Muudatus kohustab kalalaeval töötava isikuga sõlmima meretöölepingu. Sihtrühma kuuluvatel kalalaevade töötajatel on juba praegu töölepingud, mistõttu on neile tagatud töölepinguseadusest tulenev kaitse. Meretöö seadusest lisandub kalalaeva töötajatele kaitse, mis on vajalik tulenevalt meretöö eripärast.

Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi kalalaeval töötavat töötajat teavitada näiteks reederi pakutavatest tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistest, kojusõidu korraldusest ja meretöölepingu ülesütlemise tingimustest ja korrast, sh meretöölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. Muudatusega keelatakse alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel sõlmida meretöölepingut alla 16-aastastega.

Reeder vastutab tööandjana kalurite tööõnnetusest või kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel ja korras. Reeder peab korraldama omal kulul kaluri kojusõidu, kui meretööleping lõpeb, kui kalur ei saa tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid täita või aset on leidnud laevahukk.

Tööandja poolelt on oluline tuua välja, et reederil on õigus nõuda kalurilt tagasisõidukulude hüvitamist, kui kaluri haigestumise põhjuseks on hooletus või töökohustuste rikkumine. Samuti on reederil kohustus kanda ainult need kulud, mida laevapere liikme sotsiaalkindlustus ei kata.

• Meretöö seaduses kehtestatakse reederile finantstagatise kohustus laevapere liikme hülgamise ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhuks.

Muudatusega täiustatakse finantstagatissüsteemi, mida kasutatakse juhul, kui reeder ei kata laevapere liikme kodumaale tagasisõidu kulusid. Samuti reguleeritakse kaht uut olukorda: reeder on 1) jätnud laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või 2) muul moel ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte, sh jätnud talle maksmata lepingujärgse töötasu vähemalt kahe kuu eest.   

Kehtestatakse finantstagatissüsteemi käsitlevad miinimumnõuded, mille kohaselt tuleb maksta hüvitist selliste lepinguliste nõuete korral, mis on seotud laevapere liikme surma või pikaajalise töövõimetusega tööõnnetuse, kutsehaiguse või ametialase ohu tõttu.

Eelnõus ei nähta ette tagatise ranget vormi, vaid lähtutakse põhimõttest, et tagatis peab olema reederi kohustuste täitmiseks piisav. Millisel viisil reeder finantstagatise kohustust täidab, on reederi enda otsustada. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet

• ILO meretöö konventsiooni 2016. aasta muudatuste ülevõtmisega muutub meretöötunnistuse väljaandmise kord.

Olemasolevat meretöötunnistust võimaldatakse pikendada kuni uue tunnistuse väljaandmiseni, kui mingil põhjusel ei ole olemasoleva tunnistuse kehtivuse lõppemisel kohe uut tunnistus võimalik välja anda ning laev vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Meretöötunnistuse pikendamise võimalust kehtiv õigus ette ei näe.

Millal muudatused jõustuvad?

Seadus jõustub kümnendal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist. Veel ei ole teada täpset jõustumise kuupäeva.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 08.juuliks e-posti aadressile Heikki.Vosu[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Sotsiaalministeeriumile.