Muutmisel on välismaalaste seadus Eestis töötava välistööjõu osas

Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõu eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad välismaalaste Eestis elamist, töötamist ja õppimist puudutavas regulatsioonis ning tugevdada tööandja vastutust välismaalase Eestisse tööle kutsumisel.

Keda mõjutab?

Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kes kasutavad või vahendavad välistööjõudu.

Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?

• Luuakse paindlikumad reeglid Eestis töötamiseks: lihtsustatakse juba Eestis viibivatel välismaalaste liikumist tööturul, võimaldatakse töötada lühiajaliselt mitme tööandja juures ühel ja samal ajal ning vahetada tööandjat ilma uue elamisloa taotlemiseta. Samuti on võimalik lühiajaliselt täiendavat tööjõudu kasutada, ilma et kohalduks Eesti keskmise töötasu nõue, olenemata vähestest töötundide arvust.  Samuti võimaldatakse eelnõuga paindlikumalt töökoha vahetust sama tööandja juures, tingimusel et ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal. Välismaalase töötamise asjaolusid ja uue tööandja tausta kontrollitakse järelkontrolli käigus. Lisaks sätestatakse kohustus teavitada PPA-d, kui vahetatakse tööandjat. Teavitusega võtab uus tööandja üle ka kutsuja kohustused.
• Tõhustatakse meetmeid väärkasutuse vältimiseks: sätestatakse kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul, täpsustakse tööandja vastutust lähetatud töötamise korral. Tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle (sh lühiajalise töötamise registreerimisel ja tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse), peab ka tema eest vastutama, vajaduse korral majutama ja ülal pidama, ning juhul, kui riigil tuleb isik sunniga välja saata, peab riigi kulud katma välismaalase Eestisse kutsunud tööandja.  
• Luuakse võimalused viisa taotlemiseks kaugtöö eesmärgil.  Viisa antakse kaugtöö tegemiseks, kui välismaalase Eestis viibimise põhieesmärk on töötamine asukohast sõltumatu töötajana. Asukohast sõltumatu töötajal peab olema töö, mis on asukohast sõltumatu, ja võimaldab tööd teha telekommunikatsioonivahendite kaudu. Seega võib näiteks arendaja, turundusspetsialist, finantsnõustaja jm sarnasel töökohal olev isik, kes saab tööd teha arvuti vahendusel, taotleda viisat kaugtöö tegemiseks. Samas on välistatud viisa taotlemine isikutel, kes on nt ehitajad, juuksurid, hooajatöötajad põllumajanduses või teeninduses, kuna nende töö ei ole oma iseloomu tõttu asukohast sõltumatu. Et vältida töörände regulatsiooni väärkasutamist seatakse tingimuseks, et välismaalane peab kuuluma ühte järgmisest kolmest kategooriast: 1) välismaalane töötab välisriigi tööandja heaks ning soovib jätkata selle tööandja heaks töötamist kaugtöö korras Eestist, 2) välismaalasel on osalus välisriigis registreeritud äriühingus ja ta jätkab äritegevust kaugtöö korras Eestist, 3) välismaalane soovib kaugtöö korras jätkata teenuste osutamist klientidele, kelle tegevuskoht on välisriigis ja kellega tal on lepinguline suhe.
• Tagatakse Eestis ajutiselt viibivatele välismaalastele parem ligipääs avalikele teenustele, võimaldades neil elukoha registreerida Eesti rahvastikuregistris. Muudatus puudutab välismaalasi, kellel on õigus ajutiselt Eestis viibida rohkem kui kuus kuud.

Millal jõustub?

Välismaalaste seaduse muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. aprillil ja rahvastikuregistri seaduse muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 14.augustiks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee  Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Siseministeeriumile.