Paraneb võimalus kaitsta oma õigusi topeltmaksustamise korral
Mis on muudatuste eesmärk?
Direktiivi eesmärgiks on luua juba olemasolevate vaidluse lahendamise menetluste pinnalt tõhusam süsteem vaidluse lahendamiseks.
Keda mõjutab?
Kavandatavad muudatused võivad puudutada kaudselt kõiki Euroopa Liidu liikmesriikide maksuresidente (nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid), kelle teenitud tulu võidakse topeltmaksustada Eesti ja mõne muu liikmesriigi poolt ning kellel on seetõttu soov direktiivil põhineva menetluse alusel kaebuse esitamiseks.
Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?
Muudatustega reguleeritakse Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete topeltmaksustamise vältimise lepingute või EL vahekohtu konventsiooni alusel tekkinud vaidluste lahendamise korda, kaebuse esitanud isiku ning Maksu- ja Tolliameti õigusi ja kohustusi.
Vaidlused tekivad maksulepingu erinevast kohaldamisest (sh tõlgendamisest). Nii füüsilistel kui juriidilistel isikutel (maksuresidentidel), kelle tulu maksustatakse topelt või kelle suhtes viiakse läbi menetlust, mis võib tuua kaasa topeltmaksustamise, on eelnõu kohaselt õigus esitada Maksu- ja Tolliametile kaebus topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.
Direktiivi põhine menetlus ei hõlma olukordi, milles on tegemist tulu maksustamata jätmisega, kaudsete maksude ja muude tasudega, millele ei ole maksulepingut kohaldada võimalik. Direktiivil põhinev menetlus ei hõlma ka olukorda, kui varem määratud maksuvõlg nõutakse sisse teiselt kohustatud isikult.
Muudatuste jõustumisel ei kitsendata isikute võimalusi kasutada seniseid maksuvaidluste lahendamiseks loodud mehhanisme, vaid luuakse täiendav paralleelne võimalus Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste vaidluste lahendamiseks. Olemasolevad võimalused topeltmaksustamise vältimisega seotud vaidluste lahendamiseks on:
- riigisisesed menetlused (vaide ja kohtumenetlus),
- vastastikuse kokkuleppe menetlus tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu alusel,
- vastastikuse kokkuleppe menetlus või vahekohtumenetlus Euroopa Liidu vahekohtu konventsiooni alusel.
Võrreldes olemasolevate võimalustega, on direktiivil põhinev menetlus tõhusam, kuna:
- menetluse läbiviimiseks on ettenähtud kindlad tähtajad, sealhulgas tuleb esitatud kaebus ettenähtud tähtaja jooksul ära lahendada, vaidluste lahendamisel nõuandekomisjonis või alternatiivses komisjonis on ette nähtud kaebajale õigus olla ärakuulatud.
- Kohtul puudub võimalus otsustada maksustamise üle teises riigis. Teise riigi poolt maksustamise kohta koostatud dokumente on võimalik kasutada kohtumenetluses tõenditena aga kuna teine riik ei ole ega saagi olla kohtumenetluses üheks osapooleks, võib jääda topeltmaksustamine kõrvaldamata.
- Liikmesriikide maksuhalduritel on võimalik esmalt või vähemalt samaaegselt toimuva kohtumenetlusega astuda ise samme topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.
- Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.
- Erinevalt direktiivil põhinevast menetlusest ei ole maksulepingutel tuginevas menetluses reguleeritud isiku õigust võtta isiklikult või esindaja kaudu osa vahekohtumenetluse nõupidamistest. Samuti ei tulene isikule vahetult maksulepingust õigust esitada omaalgatuslikult täiendavaid selgitusi või tõendeid.
Millal jõustub?
Seadus jõustub 2019. aasta 1. juulil.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 03.aprilliks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Rahandusministeeriumile.