Räägi kaasa ebaseadusliku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest ettenähtud hüvitiste osas

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk? 
Plaanitavate muudatuste eesmärk on kehtestada ühtsed alused ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramiseks, et tagada tarbijate võrdne kohtlemine.  

Keda mõjutab? 

• Vee- ettevõtteid. 

• Füüsilistest ja juriidilistest isikutest ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslikke tarbijaid. 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused? 

• Plaanitavad muudatused on tingitud uue ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse jõustumisest. Määruse aluseks on sama seaduse § 43 lõige 3, mis reguleerib ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korda, mille järgimine on kohustuslik kõigile vee-ettevõtjatele (määruse eelnõu § 1). Varasemalt seda ei ole riiklikul tasandil reguleeritud. Kuni 30.06.2023 kehtinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 8 lõike 4 punkti 5 kohaselt oli omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlus ning nende mahu ja maksumuse määramise kord kehtestatud kohaliku omavalitsuse poolt.  

• Eelnõu kohaselt, kui vee-ettevõtja tuvastab ebaseadusliku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse kasutamise, siis vee-ettevõtja esindaja koostab vastavasisulise akti teenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Kui eelnimetatud isik ei viibi akti koostamise juures või keeldub sellele allakirjutamisest, siis koostab vee-ettevõtjaesindaja akti tunnistaja juuresolekul (vt lähemalt määruse eelnõu § 2) 

• Üldreeglina vee- ettevõtja esindaja võib ebaseadusliku teenuse kasutamise tuvastamisel koheselt katkestada ebaseadusliku ühisveevärgi ühenduse, kuid seda ei tohi teha siis, kui sellega võib põhjustada keskkonna saastumise. Näiteks, kui tegemist on ühiskanalisatsiooniga ning katkestamise korral kaasneks keskkonna saastumine (vt määruse eelnõu 3).Kui vee-ettevõtja esindaja tuvastab ebaseadusliku reovee ärajuhtimise sademekanalisatsiooni, siis tuleb esindajal koheselt teavitada reostusjuhtumist Keskkonnaametit (vt lähemalt määruse eelnõu § 3).  

• Eelnõu kohaselt vee-ettevõtja võtab rikkumise korral aluseks ebaseadusliku ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni teenuse kasutamise kestuse, mis on tõendatav ajavahemik alates päevast, millal ebaseaduslik ühendus rajati, kuni selle sulgemiseni, kuid mitte üle 12 kuu. Kui ajavahemikku ei ole võimalik kindlaks teha, siis selle kestvus on 12 kuud. Vee-ettevõtja võtab ajutise ühenduse puhul tuletõrje hüdrantidest ebaseadusliku ühenduse kestuseks maksimaalselt üks ööpäev (vt lähemalt määruse eelnõu § 4).  

• Vee-ettevõtjad lähtuvad piirkonnas kehtivatest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hindadest hüvitise arvutamisel ebaseadusliku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest. Ministeerium on koostanud valemid hüvitiste arvutamiseks järgnevatel juhtudel (vt lähemalt määruse eelnõu § 4): 

• Ebaseadusliku ühisveevärgiteenuse maht määratakse vastavalt kliendi reovee tegelikult mõõdetud kogusele ehk arveldamine toimub kanalisatsioonitorustikule paigaldatud vooluhulgaarvesti või- mõõturi näitudel. Vastavalt näitudele võrdsustab vee-ettevõtja  ebaseadusliku veekasutuse mahu 10-kordselt ebaseadusliku veekasutuse perioodil tarbitud kanalisatsiooniteenuse mahuga.  

• Kui tegelikud tarbimiskogused puuduvad füüsilise isiku puhul, siis vee- ettevõtja lähtub Eesti keskmise leibkonna (2,2 inimest) 10-kordsest arvestuslikust tarbimisest sellel perioodil. Vee-ettevõtja võib vähendada leibkonna suurust, kui on tõestatud, et ebaseadusliku tarbimise ajal kasutas teenust vaid üks inimene (määruse eelnõu § 4 lõige 2  punkt 2). 

• Kui tegelikud tarbimiskogused puuduvad, leiab vee-ettevõtja juriidilisest isikust tarbija puhul ebaseadusliku tarbimise mahu vastavalt veetoru või hüdrandi läbilaskevõime järgi või arvestusega, et ühendustoru töötab kogu ristlõikega 12 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/s (määruse eelnõu § 4 lõige 2 punkt 3). 

• Ebaseadusliku reovee ärajuhtimise teenuse mahu korral, kui tegu on kliendiga, kes on tegeliku joogivee koguse mõõtnud nii, et arveldamine toimub vastavalt vooluhulgaarvesti või -mõõturi näidule, siis vee-ettevõtja võrdsustab ebaseadusliku reovee ärajuhtimise mahu 10-kordselt sellel perioodil tarbitud ühisveevärgi mahuga. Kui puuduvad isiku tarbimiskoguste andmed, siis lähtutakse samast metoodikast, mis on eelnevates punktides välja toodud seoses ebaseadusliku ühisveevärgiteenuse mahu leidmisega eraisikute ja juriidiliste isikute osas  (vt lähemalt määruse eelnõu § 4 lõige 2 punkt 2 ja punkt 3). 

• Ebaseadusliku sademevee, drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise teenuse  maht määratakse vee-ettevõtja poolt, kui tegelikud ühiskanalisatsiooni juhitud kogused on vaakumkanalisatsiooni süsteemis tuvastatavad ja mõõdetavad. Sellisel juhul vee-ettevõtja võrdsustab ebaseadusliku teenusekasutuse mahtu 10-kordselt selle ühenduse perioodil tuvastatud sademee, drenaaživee jt ärajuhtimise mahuga. Kui mõõtmisandmed puuduvad, siis vee- ettevõtja arvutab ebaseadusliku teenusekasutamise mahu 10 kordse arvestusliku pinnasevee kogusena teenuse kasutaja kogu kinnisasja territooriumi ulatuses võttes äravooluteguriks kõvapindadelt (katused, asfalt, betoon ja tihedate vuukidega kivisillutis) ja muudelt pindadelt (muru, kruus, killustik, aed, park, katteta maa, mets jms) (vt lähemalt määruse eelnõu § 4).

Millal jõustuvad muudatused? 
Plaanitav määruse eelnõu jõustub tagasiulatuvalt 1.juulist 2023.  

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 15. novembriks e-posti aadressile martin@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.