Räägi kaasa ettevõtete subsideerimise osas väljastpoolt Euroopa Liitu

Mis on eelnõu eesmärk? 

Eelnõu eesmärgiks on luua Euroopa Liidu tasandil mehhanism, võitlemaks ebaausa konkurentsiga Euroopa Liidu siseturul olukorras, kus mõned ettevõtted saavad toetust kolmandatelt riikidelt. See võimaldab neil konkurentide ees eelisseisus olles näiteks riigihangetel teha tunduvalt odavamaid pakkumisi ning see motiveerib ka teisi ettevõtjaid tegema tunduvalt madalamaid, turuväärtusele mittevastavaid pakkumisi. Tulemuseks on siseturu moondumine. 

Keda mõjutab? 

Muudatus puudutab eelkõige ettevõtjaid, kes plaanivad osaleda Euroopa Liidu riigihankemenetlustes. 

Millised on peamised muudatused? 

• Liidu tasandil tekib mehhanism võitlemaks subsiidiumide toel tekkiva ebaausa konkurentsiga (vt eelnõu artikkel 1); 

• Komisjon kehtestab reeglid, mille alusel hakkab komisjon hindama, kas tegu on lubatud subsiidiumidega või mitte (vt eelnõu 2. peatükk); 

• Ettevõtetele tekib riigihankemenetluses osalemise korral teavitamiskohustus subsiidiumide saamisest või mittesaamisest (vt eelnõu artikkel 28); 

• Komisjonile tekib õigus määrata ettevõtjatele karistusi seoses subsiidiumidega seotud sätete rikkumisega või koostöö mittetegemisega subsiidiumide saamise uurimiseks (vt eelnõu artikkel 15). 

Mis on välisriigi subsiidium? (vt eelnõu artikkel 2) 

Eelnõu käsitleb välisriigi subsiidiumina kolmanda riigi rahalist toetust, mis võib muuhulgas seisneda järgnevas: 

• Otsene rahaline toetus 

• Kolmanda riigi poolne maksuerandite tegemine ettevõttele 

• Kaupade müük või teenuste osutamine kolmandale riigile (st ükskõik millisele valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutusele) 

Milliseid välisriigi subsiidiume peab komisjon siseturgu moonutavateks? (vt eelnõu artikkel 4) 

Subsiidiumid moonutavad siseturgu vastavalt eelnõule enim järgnevatel juhtudel: 

• Kui ettevõte subsiidiume saamata lõpetaks mõne aja jooksul tegevuse maksejõuetuse tõttu 

• Kui kolmas riik annab ettevõtte laenudele tagatisi piiramatus ulatuses 

• Kui antav subsiidium soodustab riigihangetel konkurentidest oluliselt madalama pakkumuse esitamist. 

Milline on subsiidiumide hindamise protseduur? (vt eelnõu artiklid 8 ja 9) 

Subsiidiumide hindamise protseduur koosneb kahest etapist – esialgsest läbivaatamisest ja põhjalikust uurimisest. 

Esialgse läbivaatamise käigus komisjon: 

• Kogub teavet ettevõttelt võimalike subsiidiumidega seonduvate asjaolude kohta 

• Teostab vajadusel kontrolli ettevõtte üle, mis hõlmab raamatupidamise ja äriruumide kontrollimist ning töötajate küsitlemist 

• Jätkuva kahtluse olemasolu korral võtab vastu otsuse jätkata protseduuri teise etapi ehk põhjaliku uurimisega. 

Põhjaliku uurimise käigus komisjon: 

• Kogub täiendavat teavet võimalike subsiidiumidega seonduvate asjaolude kohta, lähtudes esialgse läbivaatamise käigus tehtud järeldustest 

• Hindab, kas subsiidiumide olemasolu leiab kinnitust või mitte 

• Annab ettevõtjale võimaluse pakkuda välja meetmed, mis tasakaalustaksid subsiidiumide saamisest tekkivat konkurentsieelist. Komisjonil on võimalik oma otsusega muuta need ettepanekud ettevõtja jaoks siduvaks. 

• Lõpetab uurimise, kui subsiidiumide olemasolu ei leia põhjaliku uurimise järel kinnitust. 

Millistel juhtudel peab ettevõte riigihankemenetluses osaledes komisjoni teavitama subsiidiumide saamisest? (vt eelnõu artikkel 28) 

Vastavalt eelnõule peab ettevõte teavitama kolmandatelt riikidelt saadud subsiidiumidest juhul, kui ettevõte on neid saanud pakkumuse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul. Ka juhul, kui ettevõte ei ole selle aja jooksul subsiidiume saanud, tuleb esitada deklaratsioon, kus ettevõte kinnitab, et subsiidiume ei ole saadud. 

Millal muudatused jõustuvad? 

Määruse jõustumise aeg ei ole hetkel veel teada. Määrus hakkab kohalduma kuus kuud pärast määruse jõustumist. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastuseid ootan hiljemalt 6. jaanuariks e-maili aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.