Räägi kaasa, kuidas disainidirektiiv Eesti õigusesse üle võtta?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
23. oktoobril 2024. a võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu nn disainipaketi, mis koosneb kahest õigusaktist: disainidirektiivist (EL) 2024/2823 ning määrusest (EL) 2026/715. Disainidirektiiviga ajakohastatakse disainiõiguse regulatsiooni tervikuna. Direktiiv sisaldab liikmesriikidele jäetud valikuvõimalusi mitmes küsimuses ning ministeerium soovib enne eelnõu koostamist teada, missugust lahendust nende valikute raames eelistatakse.
Keda mõjutab?
- Disainilahenduste omanikke ja loojaid (sh disainerid, tootjad)
- Ettevõtteid, kes kasutavad või soovivad kasutada disainilahendusi
Mis on direktiivi sisu?
Direktiiviga uuendatakse disainilahenduse ja toote mõisteid, laiendades neid ka mittefüüsilistele (nt virtuaalsetele) lahendustele ning tunnustades animatsiooni ja liikumist disainilahenduse osana. Samuti tuuakse sisse võimalus esitada mitme disainilahenduse kohta üks koondtaotlus, kehtestatakse kohustuslik remondiklausel (disainikaitse ei laiene varuosadele, mida kasutatakse toote algse välimuse taastamiseks) ning pikendatakse avaldamise edasilükkamise võimalikku tähtaega 30 kuuni.
Kuidas direktiiv Eesti õigusesse üle võtta?
Direktiiv annab mitmes küsimuses liikmesriikidele valikuvabaduse. Ministeerium küsib tagasisidet järgmiste valikuvõimaluste kohta:
- Registreerimata jätmise ja kehtetuks tunnistamise täiendavad alused (direktiivi artikkel 13 lg 2–3, artikkel 14 lg 2). Liikmesriigid võivad ette näha disainilahenduse registreerimisest keeldumise, kui selles on väärkasutatud riiklikke sümboleid (nt vapid, embleemid) või kui see sisaldab kultuuripärandi rahvusliku tähtsusega elementide reproduktsiooni, ning vastaval alusel ka registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise. Ministeerium soovib teada, kas selliseid aluseid tuleks Eesti õigusesse üle võtta?
- Koondtaotluste piirarv (artikkel 27). Direktiiv võimaldab esitada ühe koondtaotlusega piiramatu arvu disainilahendusi (erinevalt ELi disainilahenduse määrusest, kus piirmäär on 50). Kas Eestis tuleks kehtestada ühes taotluses lubatavate disainilahenduste arvu piirmäär ja millise suurusega?
- Taotluse esitamise kuupäev ja riigilõivu tasumine (artikkel 28 lg 3). Artiklis sätestatakse üldreegel, et disainilahenduse taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil taotleja esitab keskametile dokumendid, mis sisaldavad registreerimistaotluses ettenähtud andmed. Lisaks tuleneb sättest, et teatud juhtudel võib taotluse esitamise kuupäeva määrata, kui puudub küll mõni disainilahenduse kujutisele ettenähtud element, kuid disainilahenduse kui terviku kujutis on piisavalt selge. Samas jäetakse liikmesriikidele võimalus sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub osutatud riigilõivu tasumisest.Kas taotluse esitamise kuupäeva määramine peaks sõltuma riigilõivu tasumisest?
- Avaldamise edasilükkamine (artikkel 30 lg 6). Direktiivi artikkel 30 lubab taotlejal juba praegu paluda, et registreeritud disainilahenduse avaldamine lükataks taotluse (või prioriteedi) kuupäevast kuni 30 kuu võrra edasi. Üldreegli kohaselt (lg 4) teeb keskamet (Patendiamet) edasilükkamistähtaja möödumisel automaatselt kõik registrikanded ja toimiku avalikkusele kättesaadavaks ning avaldab disainilahenduse ehk omanik ei pea selleks midagi ette võtma, kuid tal on õigus (lg 5) avaldamist takistada, loobudes disainilahendusest.Erandina eeltoodust võivad liikmesriigid sätestada, et keskamet avaldab registreeritud disainilahenduse üksnes õiguse omaniku taotlusel. Ministeerium soovib teada, kas Patendiamet peaks registreeritud disainilahenduse avaldama üksnes omaniku taotlusel (erandina üldreeglist)? Kui jah, kas selleks tuleks kehtestada avaldamislõiv ning kas selle lõivu laekumist võiks lugeda vastavaks taotluseks?
- Registreeringu pikendamine (artikkel 32 lg 1 II lause). Artikli esimese lause kohaselt pikendatakse disainilahenduse registreeringu kehtivust registreeritud disainilahenduse õiguse omaniku või sellise isiku taotlusel, kes on õigusnormide või lepingu kohaselt volitatud pikendamist taotlema, tingimusel et on tasutud pikendamislõiv. Artikli teise lause kohaselt võivad liikmesriigid lisaks sätestada, et pikendamislõivu laekumine loetakse selliseks taotluseks (st registreeringu kehtivuse pikendamise taotluseks). Ministeerium soovib teada, kas pikendamislõivu tasumist võiks lugeda registreeringu kehtivuse pikendamise taotluseks?
- Ametlik aadress (artikkel 33). Artikkel 33 kohaselt määravad menetlusosalised või vajaduse korral nende esindajad ametliku aadressi, mille kaudu toimub kogu ametliku teabe vahetamine keskametiga. Liikmesriikidel on õigus nõuda, et selline ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas. Ministeerium soovib teada, kas menetlusosalise või tema esindaja ametlik aadress peaks asuma Euroopa Majanduspiirkonnas?
Millal jõustuvad muudatused?
Direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud hiljemalt 9. detsembriks 2027. a.
Vasta veebiküsitlusele SIIN ja anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Veebiküsitlusele on võimalik vastata ja tagasisidet e-mailile ireen@koda.ee ootan hiljemalt 31. juuliks. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiits- ja digiministeeriumile.