Rahandusministeerium kavandab muudatusi tulumaksuseaduses

Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõu üheks eesmärgiks on panna välismaa ettevõtted, kes saadavad välismaalasi Eestisse tööle, maksma Eestile tulumaksu välismaalase Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult.

Eelnõu peamine eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad hübriidsed ebakõlad ehk erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri riikides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel.

Keda mõjutab?

• Eesti ettevõtteid, kes kasutavad välistööjõudu läbi mõne teises riigis tegutseva ettevõtte
• Eesti äriühinguid ja mitteresidendist ettevõtjaid, kes  puutuvad kokku hübriidsete ebakõladega.

Mis on olulisemad muudatused?

• Kui välismaa ettevõte on andnud oma töötajad rendile Eesti ettevõttele, siis on eelnõu kohaselt  välismaa ettevõte kohustatud Eestis maksma tulumaksu renditöötaja Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult. Näiteks kui Eesti ettevõte rendib Poola ettevõttelt ühe ehitaja kolmeks kuuks, siis peab Poola ettevõte maksma Eestile tulumaksu Ukraina ehitaja kolme kuu töötasult.
• Kui välismaa ettevõte ei täida oma kohustust, siis vastutab Eesti ettevõte koos välismaa ettevõttega maksuvõla tasumise eest. Eelmises punktis toodud näite puhul peab Eesti ettevõte tasuma Ukraina ehitaja töötasult tulumaksu, kui Poola ettevõte ei ole oma maksukohustust Eestis täitnud.
• Eelmises punktis nimetatud kohustus läheb Eesti ettevõttele ka siis, kui Eesti ettevõtet loetakse tulumaksuseaduse tähenduses välismaalase tööandjaks. Eesti ettevõtet, kes kasutab välistööjõudu, loetakse tööandjaks, kui on täidetud kolm tingimust:

1. Välismaalane teeb tööd Eesti ettevõtte kehtestatud tingimustel ning juhtimise ja kontrolli all
2. Peamiselt Eesti ettevõte varustab välismaalast töö tegemiseks vajalike juhiste, materjalide ning vahenditega;
3. Eesti ettevõte otsustab tööjõu vajaduse ja töötajate kvalifikatsiooninõuete üle.

• Eelnõus nähakse ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulusid või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.
• Eelnõuga ühtlustatakse Eesti residendist äriühingu välismaalt saadud dividendi ning tema välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi topeltmaksustamise vältimise tingimused.
• Eelnõuga muudetakse ka lahkumisel makstava tulumaksu reegleid, et viia need rohkem kooskõlla Eesti äriühingu tulumaksu süsteemi põhimõttega – tulumaksu tasumise hetke edasilükkamine kasumi jaotamise hetkele.

Eelnõu kohaselt ei maksta tulumaksu Eesti residendist äriühingust selle välisriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta vara väljaviimisel mitte vara väljaviimise hetkel, vaid lükatakse tulumaksukohustus edasi residendist äriühingu kasumi jaotamise hetkele. Vara väljaviimise hetkel tuleb deklareerida summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel. Deklaratsioonis peetakse püsivasse tegevuskohta välja viidud ja sealt tagasi toodud vara arvestust, mis näitab, milliselt summalt on residendist äriühingul kohustus tasuda tulumaksu lahkumisel. Tulumaksu tasumise kohustus tekib aga alles siis, kui residendist äriühing jaotab kasumit püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel.  

•  Muudetakse usaldusfondide maksustamist. Eelnõu kohaselt tasub usaldusfond või selle valitseja tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui:

1) usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% Eestis asutatud usaldusfondi osalusest ja

2) kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena ja seda tulu ei maksustata.

Selles olukorras tekib nimetatud tulu topeltmittemaksustamine. Näiteks ei maksusta Eesti usaldusfondi tulu, sest vaatab fondist läbi (ei käsitle teda maksumaksjana) ja eeldab, et osaniku residendiriik maksustab usaldusfondi tulu osaniku tuluna. Samas osaniku residendiriik käsitab usaldusfondi maksumaksjana, eeldab, et tulumaks on juba makstud usaldusfondi tasandil ning vabastab osaniku tulumaksust. Uue sätte kohaselt tasub usaldusfond nimetatud olukorras tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis.

See muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.

Millal jõustub?

Seadus jõustub 1.jaanuaril 2020.

Anna teada, mida arvad tulumaksuseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Seejärel saadame ettevõtjate tagasiside Rahandusministeeriumile.