Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse toob kaasa mitmeid piiranguid
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõuga kaitstakse väärtuslikku põllumajandusmaad ja piiratakse selle muul otstarbel kasutamist.
Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad eelkõige maatulundusmaa omanikke ning ettevõtjaid, kes puutuvad kokku väärtusliku põllumajandusmaaga: põllumajandusloomade kasvatajad, põllumajandussaaduste töötlev tööstus, toiduainetööstus, toitlustusega tegelevaid ettevõtjad, ehitusarendusega tegelevaid ettevõtjaid.
Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?
- Eelnõuga lisataks praegu kehtivasse seadusesse uus peatükk "Väärtuslik põllumajandusmaa", millega sätestataks mh väärtusliku põllumajandusmaad käsitlevad mõisted, väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise ja selle metsastamise piirangud ning ehitamise üle järelevalve korraldamise ja loataotluse menetlemise kord.
- Põllumajandusmaa massiiviks on vähemalt 2 ha suurune ühtne maa-ala, mis on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega, muu sihtotstarbelise maaga, asustusüksuse piiriga jms.
- Väärtuslik põllumajandusmaa jaguneb eelnõu kohaselt riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Nii riiklikule kui kohaliku tähtsusega väärtuslikule põllumajandusmaale kehtivad samaväärsed kaitsemeetmed.
- Väärtusliku põllumajandusmaa omanikel on kohustus tagada, et nende omandis olev väärtuslik põllumajandusmaa säiliks. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks sätestatakse mitmed kitsendused. Näiteks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega seal olemasolevat ehitist laiendada. Seda võib teha ainult juhul, kui ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas ja kui ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus. See tähendab, et edaspidi oleks keelatud ehitustegevus, mille tulemusel ei saaks massiivi enam põllumajanduslikult kasutada.
- Ka kuni 20 m2 suuruse pindalaga ja kuni viie meetri kõrguseid elamuid, mida ehitusseadustiku mõistes võib ehitada ilma eelneva kooskõlastuseta vabalt valitud kohta, tohiks edaspidi väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ainult põllumajandusameti (PMA) loal. Sama nõue kehtib ka eratee ehitamisele või laiendamisele, kui laiendamise tulemusena hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad.
- Väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ei inimtegevuse tagajärjel (uue metsa istutamine) ega looduslikul põhjusel (võsastumine). Keelatud on ka metsastamine ehk maa kasutamine puu- ja põõsasistandikuna. Maale võib rajada küll marja- ja puuviljaaedu, kuid mitte näiteks jõulupuuistandust või metsaistikute kasvandust. Samuti ei tohi rajada ega lasta looduslikult tekkida uut maastikuelementi. Siiski on lubatud rajada mulla kaitseks ja kliimakahjustuste leevendamiseks (näiteks tugevad tuuled) hekki, kiviaeda või puudesalu.
- Igasuguste muudatuste korral, mille tulemusel pole võimalik põllumajandusmaa massiivi koosseisus olevat katastriüksust enam põllumajandustoodete tootmiseks kasutada, tuleks uue korra järgi maaomanikul endal PMAd 30 päeva jooksul sellest teavitada.
- Väärtusliku põllumajandusmaa massiivid kajastatakse põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil, kus ajas jälgitavad andmed on usaldusväärsed ja avalikult kättesaadavad, sisaldades teavet nende massiivide pindala ja boniteedi kohta.
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused jõustuksid peale riikliku tähtsusega väärtuslike põllumaade määramist eelduslikult 1. jaanuarist 2020.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 10.jaanuariks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Riigikogu maaelukomisjonile.