Välja töötamisel on uus laeva asjaõiguse ja registrite seadus

Mis on muudatuste eesmärk?

Eesmärk on välja töötada uus laeva asjaõiguse ja laevaregistrite seadus, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja reguleeriks laeva õiguslikku staatust ja tsiviilkäivet. Kahe kehtiva seaduse (laeva asjaõigusseadus ja laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus) asemele ühe uue loomine võimaldaks käsitleda valdkonda ühtselt ning parandada vead ja kõrvaldada vastuolud.

Keda mõjutab?

Kõiki merendusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid (laevaomanikke olenemata laeva lipust, kuid eelkõige Eesti laevaomanikke ja laevade operaatoreid ning muid laevade käitajaid, laevaagente, sadamaid, ehitajaid jt).

Mis on olulisemad kavandatavad muudatused?

• Laevaregistrite pidamise üleandmine Veeteede Ametile, seejuures laevaregistri õiguskindlust kahjustamata. Laevaregistril peaks olema tänapäeval võimekus laev registreerida, see vajadusel hüpoteegipidaja kasuks koormata ja anda välja meresõidudokumendid 24 tunni jooksul, et vältida laeva seisukulusid. Selline näitaja on võimalik ainult juhul, kui kogu menetlust viib läbi üks asutus.
• Laevaregistrite uus jaotus. Veeteede Ameti initsiatiiv näeb ette avatud laevaregistri loomise ja suurema hulga välismaiste laevaomanike laevade meelitamise Eesti lipu alla. Avatud register on Eesti jaoks uudne ja teistest laevaregistritest eraldi asuv laevaregister, kuigi selle dokumendiprotseduur ei erine - st laeva omandi üleminek, registreerimine ja koormamine toimub samamoodi vastavalt rahvusvahelisele praktikale.
• Laeva registreerimise menetlemine. Pidades silmas avatud laevaregistri loomise kava, tuleks seoses registritoimingutega kaotada ära laeva registreerimisel ja kustutamisel notariaalne vorm. Seaduse tasandil on vajalik kehtestada viivitamatuse põhimõte (igale päringule ja taotlusele vastatakse viivitamatult), kohese tagasiside andmise põhimõte ja ingliskeelse menetluse põhimõte. Lisaks taotlusele peaks olema lubatav, et laeva tehnilised dokumendid esitatakse ingliskeelsetena ning lihtkoopiatena (kuna originaalid on laevas).
• Omand laevale ja selle üleminek praktikas. Laevade ostu-müügi rahvusvahelisest praktikast tuleneb, et laeva omandi üleminek on vaidluste vältimiseks seotud kindla tahteavaldusega omand üle anda ja kinnitusega, et ostusumma on saadud, mis väljendatakse kindlas vormis müügikirja (Bill of Sale) kaudu. Selle dokumendi üleandmine ostjale tähendab, et ostja on omandanud laeva ja võib selle oma valiku järgses laevaregistris registreerida. Kirjeldatud protseduur tuleks ka Eesti õigusesse sisse viia.
• Laevahüpoteek. Laevadele rahvusvahelise finantseeringu võimaldamiseks peab selgelt olema tunnustatud põhimõte, et laevahüpoteegi puhul on pandi seadmise tehing vabastatud notariaalse tõestamise vorminõudest ning see võib olla kas lihtkirjalik või notariaalse kinnituse vormis. Arvestades, et tehingu pooled laeva puudutavates asjades kunagi ühe notari juures kokku ei saa, siis üldjuhul laevaregistrid sellist vormi ei nõua, vaid piirdutakse müügikirja laadse ühepoolse laeva pantimiskirja ja selle allkirjastanud isiku allkirja notariaalse kinnitamise nõudega.
• Laevaaresti menetluse ja pankrotimenetluse nõuete rahuldamine. Laeva arest ja merinõuete rahuldamine laeva arvel peavad toimuma väljaspool pankrotimenetlust nii siseriikliku, kui piiriülese menetluste konkurentsi korral ja laeva sundmüügi tulemist või asendustagatise tuleb nõuded rahuldada alljärgnevas järjekorras: a) arestimise ja hoidmise kulud; b) merivõlaga tagatud nõuded; c) laevahüpoteegiga tagatud nõuded; d) merinõuded; e) juhul, kui pärast kõikide nimetatud nõuete rahuldamist jääb raha järgi, tuleb see anda pankrotipessa.
• Laeval teise riigilipu kandmise ajutine lubamine. Loa väljastamine peaks olema viivitamatu ja saavutatav ühe pöördumisega registripidaja poole. Luba ise peaks olema kindlas vormis ja inglisekeelne.
• Ehitatavate ja ümberehitatavate laevade registreerimine. Selleks, et elavdada Eesti laevaehitust, peab olema lubatud variant, et välismaine tellija registreerib Eestis ehitatava laeva enda asukohariigi registris ja koormab selle seal hüpoteegiga. Enamus rahvusvahelisi riigihankeid laevade tellimiseks on koostatud just selle loogika põhiselt. Teisalt peab ka Eesti laevaomanikul olema vabadus välismaal ehitatav laev registreerida ja koormata Eesti laevaregistris. Selleks, et Eesti laevaehitajal oleks võimalik korrektselt täita riigihanke tulemusel sõlmitud lepinguid, kus tal on keelatud registreerida laev Eestis oma nimele, kuid laev tuleb üle anda tellija asukohas, tuleks üleviimisreisi regulatsioon kehtestada uuel kujul ja põhjalikumalt.

Millal muudatused jõustuvad?

Õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 01.03.2020. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 2019 sügis.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 09.juuliks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee.

Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.