Vasta veebiküsitlusele ja anna teada, kuidas tootjavastutuse direktiiv Eesti õigusesse üle võtta
Mis on tagasiside andmise eesmärk?
Tootjavastutuse direktiiv on maksimaalselt harmoneeriv. See tähendab, et liikmesriikidel ei ole lubatud jätta kehtima ega kehtesta oma õiguses sätteid, mis erinevad direktiiviga kehtestatutest, sealhulgas ei rangemaid ega leebemaid sätteid tarbijate ja muude füüsiliste isikute kaitse erineva taseme saavutamiseks, kui direktiivis ei ole sätestatud teisiti. Siiski annab direktiiv liikmesriikidele mõne sätte juures valikuvabaduse nende riigisisesesse õigusesse. Eelnevat arvestades soovib ministeerium teada, missugust lahendust liikmesriikidele antud valikuvõimaluste raames ettevõtted eelistavad.
Keda mõjutab?
Ettevõtteid, kes on tootnud puudustega tooteid
Puudustega toodete poolt põhjustatud kahju kannatanud isikuid
Mis on direktiivi ettepaneku sisu?
Tootjavastutuse direktiivis sätestatakse ühised normid, mis käsitlevad ettevõtja vastutust kahju eest, mida eraisik on kandnud puudusega toote tõttu, ning sellise kahju hüvitamist. Direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele, tagades samal ajal tarbijate ja muude füüsiliste isikute kõrgetasemelise kaitse
Kuidas direktiiv Eesti õigusesse üle võtta?
1.Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks
Juhul, kui eraisik on kandud puudusega toote tõttu kahju ning kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist, kuna vastutavat isikut ei ole ei ole võimalik direktiivi alusel vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud, on liikmesriikidele jäetud õigus kasutada kehtivaid riigisiseseid valdkondlike hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi skeeme, mida eelistatavalt ei rahastata avaliku sektori tuludest, et puudusega toodete tõttu kahju kannatanud saaksid asjakohast hüvitist. Lisaks on liikmesriikide otsustada, kas selliseid hüvitusskeeme rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku või erasektori tuludest.
Vastutavad isikud direktiivi tähenduses on:
1) puudusega toote tootjat;
2) puudusega komponendi tootjat;
3) väljaspool liitu asuva toote või komponendi tootja puhul puudusega toote või komponendi importijat, tootja volitatud esindajat või nende puudumisel tellimuse täitmise teenuse osutajat; või
4) isikut, kes oluliselt muudab toodet väljaspool tootja kontrolli ja teeb selle seejärel turul kättesaadavaks või võtab kasutusele, sh selline digiplatvormi pakkuja, kes võimaldab tarbijal sõlmida kauplejaga kauglepingu ja kes ei ole ettevõtja; ei ole võimalik direktiivi alusel vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud
Ministeerium soovib lähtuvalt eeltoodust teada:
Kas teie hinnangul tuleks kasutada Eesti õiguses juba kehtivaid riigisiseseid valdkondlike hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi hüvitusskeeme (mida eelduslikult ei rahastata avaliku sektori tuludest) puudusega toote tõttu kannatanutele tekkinud kahju hüvitamiseks, kui on tegemist olukorraga, kus kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist seetõttu, et vastutavat isikut ei saa vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud?
Kui eelistate kehtivate hüvitusskeemide kasutamist, siis palun selgitage, milliseid hüvitusskeeme silmas peate?
Kui eelistate uue loodava hüvitusskeemi loomist, siis palume selgitada ja põhjendada, millist lahendust silmas peate. Samuti palume sel juhul selgitada, kuidas tuleks sellist loodavat hüvitusskeemi rahastada – kas avaliku või erasektori tuludest.
2.Erand arendusriskiga seotud kaitsest
Direktiiv sätestab üldreegli, et ettevõtja ei vastuta puudusega toote tekitatud kahju eest, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajal, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav (ettevõtjaks peetakse direktiivi kohaselt toote või komponendi tootjat, seotud teenuse osutajat, volitatud esindajat, importijat, tellimuste täitmise teenuse osutajat või turustajat).
Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kehtestada sellest reeglist erandi ehk kehtestada erimeetmeid seoses arendusriskiga seotud kaitsega. Juhul kui liikmesriik soovib kehtestada erandi, siis tuleb arvestada, et need peavad piirduma kindlate tootekategooriatega; olema põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega; ning olema proportsionaalsed Näiteks võivad sellisteks eesmärkideks, mis on põhjendatud avaliku huviga, olla näiteks eesmärgid nagu avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis.
Kehtiva Eesti õiguse kohaselt ei vastuta tootja tootest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi (VÕS § 1064 lg 1 p 5). See säte on oma mõttelt sama, nagu direktiivis sätestatud reegel. Seega annab direktiivi Eestile võimaluse kehtestada hetkel kehtivast korrast rangem tootja vastutus. Eeltoodult tulenevalt soovib ministeerium teada:
Kas peate vajalikuks kehtestada Eesti õiguses regulatsioon, mille kohaselt vastutab tootja puudusega toote põhjustatud kahju eest isegi siis, kui ta tõendab, et toote turule laskmise või kasutusele võtmise ajal või ajavahemikul, mil toode oli tootja kontrolli all, ei olnud objektiivsete teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse avastamiseks piisav?
Kui peate selliste meetmete kehtestamist vajalikuks, siis millist liiki toodetele tuleks selline regulatsioon kehtestada?
Kui peate vastavate meetmete kehtestamist vajalikuks, siis palun põhjendage ka meetmete proportsionaalsust ning seda, kuidas need on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.
Millal jõustuvad muudatused?
Direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud hiljemalt 9. detsembriks 2026.
Vasta veebiküsitlusele SIIN ja anna teada, kuidas tuleks direktiiv Eesti õigusesse üle võtta. Veebiküsitlusele on võimalik vastata ja tagasisidet e-mailile ireen@koda.ee ootan hiljemalt 25. märtsiks. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiits- ja digiministeeriumile.