Vasta veebiküsitlusele seoses Euroopa Komisjoni pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga, mis paneb ettevõtjatele uusi kohustusi

Mis on muudatuste eesmärk?

Määruse ettepaneku üldine eesmärk on vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist. Muudatusel on kolm peamist eesmärki: vältida pakendijäätmete teket, suurendada kvaliteetset ringlussevõttu ja vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ja luua hästi toimiv ümbertöötatud tooraine turg. Plaanitava pakendite ja pakendijäätmete määrusega muudetakse ühtlasi määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ.

Keda mõjutab?

• Pakendiettevõtjaid
• Pakendite turustajaid
• Transpordipakendit kasutavad ettevõtted

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

1. Ennetamine

• Euroopa Komisjoni pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepaneku kohaselt, peab iga liikmesriik vähendama pakendijäätmete teket võrreldes 2018. aastaga 2030. aastaks 5 %, 10 % aastaks 2035, 15 % 2040. aastaks (artikkel 38)
• Pakendeid turule lastes peab ettevõtja tagama teatud tingimused. Pakend peab olema disainitud nii, et selle kaal ja maht on arvestades pakendi funktsiooni minimaalsed. Tühja ruumi vähendatakse pakendi funktsionaalsuse tagamiseks vajaliku miinimumini (artikkel 9)
• Ettevõtjad, kes tarnivad  tooteid lõppturustajale või lõpptarbijale rühmpakendis, veopakendis või e-kaubanduse pakendis, peavad tagama, et tühja ruumi suhe on maksimaalselt 40%. Veopakend on pakend, mis on ette nähtud mitme müügiühiku või grupeeritud pakendi käitlemise ja transportimise hõlbustamiseks. Rühmpakend on pakend, mis on mõeldud teatud arvu kaupade rühmitamiseks. E-kaubanduse pakend on transpordipakend, mida kasutatakse toodete tarnimiseks lõppkasutajale veebimüügi või muu kaugmüügi kaudu (artikkel 21)

2. Korduskasutus

• Liikmesriikidel on ettepanekust tulenev kohustus võtta kasutusele meetmed, mis soodustavad pakendite korduskasutamise ja taastäitmistvõimaldavate süsteemide loomist. Sellised meetmed võivad olla näiteks tagatisraha ja tagastussüsteemide kasutamine ja majanduslike stiimulite kasutamine (artikkel 45).
• Pakendeid peetakse korduvkasutatavaks, kui 1) see on kavandatud, valmistatud ja turule lastud eesmärgiga seda korduskasutada või taastäita tavatingimustes kasutamisel võimalikult paljudeks kasutuskordadeks/ringluskordadeks, 2) seda saab pakendit ja kaupasid kahjustamata tühjendada/maha laadida/uuesti täita vastavuses kõigi sellega seotud hügieeni-ja ohutuseeskirjadega, 3) seda saab taastada või renoveerida ning 4) see on ringlusessevõetav (artikkel 10)
• Korduvkasutatavaid pakendeid kasutavad ettevõtjad peavad tagama, et oleks olemas pakendite korduvkasutamise süsteem. Ettevõtjad peavad osalema ühes või mitmes korduskasutussüsteemis ja tagama, et korduskasutussüsteemid, mille osaks korduskasutuspakend on, vastavad pakendieeskirjade nõuetele (artikkel 24)
• Kui ettevõtjad müüvad taastäidetavaid (refill) tooteid, siis peavad nad andma lõpptarbijale täiendvaat informatsiooni. Tarbijat tuleb teavitada konteinerite tüübist, mida võib kasutada pakutavate toodete ostmiseks järeltäitmise kaudu,  taastäitmise hügieenistandardist ja lõppkasutaja vastutus konteinerite kasutamisega seotud tervishoiu ja ohutuse eest (artikkel 25)
• Euroopa Komisjon on ettepanekuga loonud korduskasutuse/taastäitmise sihtmäärad ettevõtjatele. Alates 1. jaanuarist 2030 ning alates 1. jaanuarist 2040 on kohustuslik muuta teatud hulk pakenditest korduvkasutatavaks või taastäitmist võimaldavaks (artikkel 26):

3. Ringlusessevõtmine

• Alates 1. jaanuarist 2030 peavad kõik pakendid olema ringlusessevõetavad ning alates 1. jaanuarist 2035 peab olema tagatud pakendite mastaabis ringlussevõetavus. Komisjon loob ka meetmed, et hinnata pakendite ringlusesse võtmise ulatuslikkust (artikkel 6).
• Pakend on ringlusessevõetav, kui 1) see on loodud ringlusessevõtmiseks, 2) see on efektiivselt ja tõhusalt liigiti kogutav, 3) seda sorteeritakse kindlasse jäätmevoogu, 4) ringlusessevõtu tulemusel saadud ümbertöödeldud materjalid saavad asendada esmaseid materjale ning 5) pakend on mastaabis ringlusessevõetav (2035. aastast) (artikkel 6).

4. Kompostitavuse nõuded

• 4 pakendi tüüpi peavad olema kompostitavad (tee-ja kohvikotid, tee-ja kohvikapslid, puu- ja köögiviljadele kleebitavad sildid ja eriti õhukesed plastkandekotid), et neid pakendeid oleks võimalik koguda koos biojäätmetega. Kõik muud pakendid peavad minema materjalina ringlussevõttu. Õhukesed plast-kandekotid, võivad olla kompostitavad liikmesriikides, kus nende kogumiseks ja biojäätmete kompostimiseks on olemas vastav infrastruktuur (artikkel 8)

5. Ringlusessevõetud materjali sisaldus plastpakendites

• Tarbimisjärgse ringlussevõetud materjali minimaalsed sisaldused plastpakendites (ei kohaldu muudele pakendimaterjalidele: klaas, metall, paber), järk-järguline tõstmine 2030. aastast 2040. aastani (artikkel 7).
• Ringlussevõetud materjalide kasutamise nõuded plastpakendites:

6. Märgistamine

• Pakendid peavad olema märgitatud ning sisaldama informatsiooni selle materjali koostise kohta. Reegel kehtib ka e-kaubanduse pakendite kohta, kuid erandinda ei kehti see kohustus transpordipakendite puhul. Lisaks peab pakendil olema pakendi korduvkasutatavuse märgistus ja QR-kood või muud tüüpi digitaalne andmekandja, mis annab pakendi korduvkasutatavuse kohta lisateavet. Lisaks tuleb korduskasutatavad müügipakendid müügikohas selgelt identifitseerida ja eristada ühekordselt kasutatavast pakendist (artikkel 11)
• 2028. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidele pakendijäätmete kogumise jäätmemahutitele nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult olema kinnitatud, trükitud või graveeritud märgised, mis võimaldavad eraldi koguda kõiki materjalispetsiifilisi pakendijäätmeteid, mis on ette nähtud eraldi konteineritesse (artikkel 12)
• Keeld kasutada eksitavaid ja segadust tekitavaid silte pakendite jätkusuutlikkuse nõuete või jäätmekäitluse võimaluste osas, milleks on kehtestatud ühtlustatud märgised (artikkel 12).

7. Tagatisrahasüsteemid

• Liikmesriigid tagavad, et luuakse süsteemid, mis tagavad kõikide pakendijäätmete tagastamise ja eraldi kogumise lõppkasutajatelt, et hõlbustada selle korduskasutamiseks ettevalmistamist ja kvaliteetset ringlussevõttu. Selleks võtavad liikmesriigid vastu 1. jaanuariks 2029 vajalikud meetmed tagamaks, et luuakse tagatisrahasüsteemid kuni kolm liitrit mahutavatele ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastist joogipudelitele ja kuni kolm liitrit mahutavatele ühekordselt kasutatavad metallist joogipakenditele. Nõue ei kehti veini, aromatiseeritud veinitoodete, piiritusjookide, piima ja piimatoodete suhtes. (artikkel 44).
• Ühtlustatakse kohustusliku tagatisrahasüsteemi märgis (ehk pandimärk), liikmesriikidele jääb aga võimalus miinimumnõuetest rangemaid nõudeid kehtestada (artikkel 44).

8. Laiendatud tootjavastutus

• Register pakendiettevõtjate nõuetele vastavuse jälgimiseks. Pakendiettevõtjatel kohustus registreerida end igas liikmesriigis, kus nad pakendeid turul esimest korda kättesaadavaks teevad. Lisaks peab register sisaldama linke teiste tootjate riiklikele registritele (artikkel 39)

Millal jõustuvad muudatused?

Hetkel ei ole teada, millal täpselt määrus jõustub. Praegu käivad määruse ettepaneku osas alles läbirääkimised ning selle sisu võib veel muutuda. Ettepaneku kohaselt jõustub uus määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates peale 12 kuu möödumist määruse jõustumisest. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Oleme koostanus veebiküsitluse, et koguda ettevõtete tagasisidet ning lisaks on võimalik tagasisidet saata e-posti aadressile ireen@koda.ee.  Veebiküsitlus on leitav SIIT. Tagasisidet ning veebiküsitluse vastuseid ootan hiljemalt 18. jaanuariks 2023. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha.