Vasta veebiküsitlusele seoses plaanitavate seadme ohutuse seaduse muudatustega

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Väljatöötamiskavatsuse (VTK) eesmärk on muuta seadme ohutuse seadust, et lahendada elektrivaldkonnas tegutsevate inimeste, hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijate ja kraanade ja katelde kasutajate kompetentsusega seotud praktikas tekkinud probleemid. 

Keda mõjutab?

• elektrivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad

• elektrivaldkonna pädevustunnistusega isikud

• elektrivaldkonna välisriigi kutset omavad isikud

• hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijad

• ettevõtjad, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenuseid

• koolitusasutused, kes viivad läbi kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate koolitusi

Mis on olulisemad kavandatavad muudatused?

1. Kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele kompetentsetele isikutele kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1 jaanuarist (VTK lk 10).

• Hetkel on elektrivaldkonnas paralleelne tunnistuste süsteem, kus kompetentsust tõendatakse nii pädevus- kui ka kutsetunnistusega. Praktikas esineb probleeme sellega, et erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud B pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab.

• Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse Eestis luua elektrivaldkonna kompetentsuse tõendamiseks üks kutsetunnistuste süsteem, mis on kõikide asjaosaliste jaoks üheselt arusaadav ja millega tagatakse elektritööde kõrge ohutustase projekteerimisest kuni elektripaigaldise kasutusele võtmiseni.

2. Seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat (VTK lk 11).

• Hetkel ei reguleeri seadus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtaja seadmist.

• Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtivusaja seadmisel tähtajast, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riigi pädev asutus. Olukorras, kus elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel ei ole õigust tähtaega seada, saavad Eesti turul töötades eelise nende riikide tunnistustega isikud, kus tunnistusi on väljastatud tähtajatult, nt Soome. Kui Eestis peab elektrivaldkonnas sõltuvalt tasemest taastõendama kutsetunnistust viie või seitsme aasta tagant, siis tähtajatu tunnistuse puhul seda nõuet ei ole.

• Väljatöötamiskavatsusega soovitakse seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel sõltuvalt taotletavast tunnustamise tasemest tähtajaline piirang kas viis või seitse aastat.

3. Kompetentsuse nõuete kehtestamine kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele (VTK lk 12).

• Kehtiva seaduse kohaselt, kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistuste osas ei ole kutsetunnistuse väljastajat ega sertifitseerimisasutust, kes väljastaks vastavat pädevustunnistust. Seetõttu saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetud kasutajad tõendada oma kompetentsust üksnes muu õigusakti kohase tõendiga. Kehtiv seadus ei kehtesta nõudeid muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele. Seega on tekkinud olukord, kus puuduvad nõuded koolituse sisule ning kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate teadmised ja oskused on väga erineval tasemel ning see mõjutab üldist ohutaset.

• Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse kehtestada nõuded muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele. Väljatöötamiskavatsus täpseid nõudeid ette ei näe.

4. Kompetentsuse nõuete kehtestamine hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi-ja hooldustööde tegijatele (VTK lk 13)

• Kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus alternatiivseid kütuseid kasutatavaid sõidukeid võivad remontida ja hooldada isikud, kellel puuduvad erialased teadmised elektrist või gaasist, et tagada ohutu teenuse osutamine ja hiljem sõiduki kasutamine. Samas samasugust ohtu kujutava elektri- või gaasiseadmega seadmetöö tegija kompetentsus peab olema tõendatud kutse- või pädevustunnistusega

• Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse seada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutustase sõidukite kasutamisel ning remondi- ja hooldustööde tegemisel. Täpsemaid nõudeid hetkel väljatöötamiskavatsus ei sätesta.

Millal jõustuvad muudatused?
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt jõustuvad muudatused eelduslikud 2025. aasta IV kvartalis. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg on 2025. aasta I kvartal.

Vasta veebiküsitlusele SIIN ning anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Veebiküsitlust on võimalik täita kuni 28. veebruarini. Tagasiside on oodatud ka e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.