Kaubanduskoja juhatus arutas eile toimunud koosolekul muuhulgas viimase aja rahandus- ja majanduspoliitilisi samme. Nende seas oli kõne all ka valitsuse kinnitatud uus riigieelarve strateegia.

Euroopa Komisjon tegi hiljuti liikmesriikidele soovituse, mille kohaselt peaks nii Eesti kui ka paljud teised liikmesriigid muutma praegust liginullenergiahoonetele ülemineku protsessi.

Kaubanduskoda korraldab 19. mail rahvusvahelise konverentsi „25 aastat vahekohut Eestis. Vahekohus Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Vene Föderatsioonis. Quo vadis, vahekohtu menetlus?“.

Kaubanduskoda paneb imestama valitsuse suhtumine ettevõtjatesse ja vastakad sõnavõtud ettevõtjate toetamise ja nendega suhtlemise kohta. Täna ollakse pigem olukorras, kus valitsus sõidab ettevõtjatest lihtsalt teerulliga üle.

Hiljuti tegime koos Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga rahandusministeeriumile ettepaneku muuta raskeveokite, täpsemalt autorongi maksustamise aluseid.

Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, karastusjookide tootjate liit ning õlletootjate liit on kategooriliselt pakendi turule toomise aktsiisi vastu.

Tänu kaubanduskojale on töölepinguseadusse jõudnud muudatused, mis teevad alaealiste palkamise ja töötamise paindlikumaks ja vähendavad sellega seonduvat bürokraatiat.

Eile riigikogus kolmandal lugemisel olnud riigihangete seaduse eelnõu jäi vastu võtmata, sest eelnõu ei kogunud vajalikul arvul poolthääli.

Tulumaksuseaduse muudatused, millega kontsernisisesed laenud ja finantstehingud maksustatakse 20 protsendi suuruse tulumaksuga, on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine.

Rahandusministeerium plaanib teha muudatusi, mille järgi võib tulevikus lasta riigieelarve kuni 0,5 protsendiga SKPst struktuursesse puudujääki. Seda juhul kui varasemalt on olnud struktuurne ülejääk.