Tööleping alaealisega on alla 18-aastase töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt peab töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja korraldusele ning tööandja peab maksma töötajale selle eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppes ettenähtud töötingimused. Noore töötamise lubatavus ja tehtavad tööd sõltuvad noore vanusest, koolikohustuslikkusest ja töö iseloomust. 

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) sätestab alaealisele töölepingu sõlmimisel täiendava kaitse, tulenevalt täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu. Alaealistele tuleb erikaitse tagada füüsiliste, vaimsete ja moraalsete ohtude, eelkõige otseselt või kaudselt nende tööst tulenevate ohtude eest.

Millal võib alaealise tööle võtta?
TLS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi tööandja üldjuhul sõlmida töölepingut alla 15-aastase noorega või koolikohustusliku alaealisega. Koolikohustuslik on noor, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Isik on põhihariduse omandanud pärast 9. klassi ehk põhikooli lõpetamist.

Alla 15-aastast noort või koolikohustuslikku alaealist võib tööle võtta seaduses sätestatud erijuhtudel, mil alaealistel lubatakse teha vaid piiratud ulatuses ja raskusega tööd. TLS § 7 lg 4 kohaselt võib tööandja võtta tööle ja sõlmida töölepingu:

• 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö).
• 7–12-aastase alaealisega, kui tegu on kerge tööga kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Millised võivad olla alaealise töökohustused?
Alaealise töökohustused ei tohi minna vastuollu TLS § 7 lõikes 2 nimetatud tingimustega ning need peavad olema loomult lihtsad ega tohi nõuda suurt kehalist või vaimset pingutust. TLS § 7 lg 2 kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

• ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
• ohustab alaealise kõlblust;
• sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
• takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
• ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Loetletud piirangud kehtivad kõikide alaealiste suhtes olenemata koolikohustusest ja vanusest. Lisaks ei või noor teha töid, mille tegemisel puututakse kokku toksiliste, kantserogeensete, radioaktiivsete jms ohuteguritega. Noorele on muu hulgas keelatud kahjustav kiirgus ja vibratsioon, kõrge müratase ning töötamine pidevalt madala või kõrge õhutemperatuuriga keskkonnas. Keelatud on ka töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga, kõrgpingestatud elektriseadme või mehaanilise lõikuriga (niidukiga muru niitmine, trimmerdamine), samuti töö traktoril või töö, mis on seotud varisemisohuga. Töö ei tohi olla seotud ka rohkem kui viiekiloste raskuste käsitsi teisaldamisega.

13 aastase alaealisega tohib TLS § 7 lg 4 kohaselt sõlmida töölepingu kergeteks töödeks, milleks loetakse põllumajandustöid, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavaid abitöid, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavaid abitöid ja muid töid, mis ei ohusta alaealise võimeid, kõlblust ega nõua suurt pingutust. Lisaks on oluline hinnata ohtu tuvastamisel ka näiteks tööülesannete täitmiseks kasutatava tehnoloogia kaasnevaid ohtusid ja võimalikku kokkupuudet ohtlike ainetega. Näiteks loetakse marjakorjamist alaealisele sobivaks põllumajandustööks, kuid see ei pruugi olla sobiv olukorras, kus alaealine veedab kogu tööaja korjemasinal sundasendis, hooldamata masina kütuseaurude ja kuuma päikese käes.

Kas tööleping on tähtajaline või tähtajatu?
Tööleping sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel ja tööleping on üldjuhul tähtajatu. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 lg 1). Seega võib tähtajalise töölepingu alaealisega sõlmida siis, kui töö on hooajatöö. Hooajatöö, mis õigustab tähtajalist töösuhet, võib olla heinategu suvel, marjade korjamine sügisel või lume koristamine talvel jms.

Kas alaealise töölevõtmiseks on vaja vanema nõusolekut?
Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul lapsevanema nõusolek. Seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumis. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest.

Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Kui tööandja sõlmib alaealisega töölepingu ilma seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta, on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning rikkumise tuvastamisel kohaldada rahatrahv.

Kas alaealine töötaja tuleb registreerida töötamise registris?
Tööandja ei tohi TLS § 8 kohaselt lubada tööle 7–14-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registris. 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kannab tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Töötingimuste lahtrisse on soovitatav märkida lapse tööaeg, et tööinspektor saaks veenduda, et alaealise tööaeg jääb seadusega lubatud piiridesse (tööaja pikkus ja töötamine kuni pool koolivaheajast).

Peale registreerimist tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et töö ei ole alaealisele keelatud ning alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Tööinspektoril on õigus kontrollida registreeritud andmeid, saada asjasse puutuvat teavet alaealiselt, töötajatelt ja nende esindajatelt (nt usaldusisikult). Kiiremaks asjaolude täpsustamiseks on tööandjal mõistlik märkida registrikandes lisainfo lahtrisse vabas vormis oma kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

Tööinspektori nõusolekut TLS §-s 8 sätestatud vanuses alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui kümme tööpäeva möödub ning inspektor pole tööandjaga ühendust võtnud ega keelduvat otsust töötamise registris teatavaks teinud.

Kui kaua võib alaealine noor tööd teha?
Seaduses on sätestatud alaealisele töötajale täiskasvanust töötajast erinev tööaeg. TLS § 43 lõige 4 sätestab alaealise tööaja ülempiirid sõltuvalt alaealise vanusest ja koolikohustusest. Tööaja kindlaks tegemisel on oluline eristada, kas alaealine töötab koolivaheajal või õppeveerandi kestel. Õppeveerandi kestel töötamise aega on piiratud, et tagada õppeperioodi vältel töötamise korral piisav aeg hariduse omandamiseks. Alaealise tööaja reeglite sätestamisel on lähtutud vajadusest anda koolikohustuslikule alaealisele töötajale piisavalt aega hariduse omandamiseks ja arvestatud temale vanusest tulenevalt kehtestatud täiendavate tööohutuse ja töötervishoiu nõuetega.

Alaealiste tööaja piirangud on järgmised:
 

Lisaks tulebalaealistele töötajatele anda vaheaeg hiljemalt 4,5-tunnise töötamise järel.

Alaealine ei tohi töötada ajavahemikus 20.00 kuni 06.00. Kokkulepe, mille tööandja ja alaealine töötaja sõlmivad töötamiseks nimetatud ajavahemikul, on tühine ning vastavasisulist kokkulepet täitma ei pea. Erandina on alaealisel lubatud kultuuri-, kunsti-, reklaami- või spordialal teha kerget tööd täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00 (TLS § 49 lg 2). Säte võimaldab eelkõige alaealistel osaleda etendusasutuste töös, kultuuriprojektides vms, mis toimuvad õhtusel või ööajal. Koolikohustuslikul alaealisel on keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust.

Milline on alaealise põhipuhkus?
Alaealisel on õigus saada igal aastal 35 kalendripäeva põhipuhkust TLS § 56 kohaselt. Põhipuhkust antakse proportsionaalselt töötatud aja eest. Näiteks kui alaealine alustab tööandja juures tööd juulist, on tal õigus proportsionaalselt poolele pikendatud põhipuhkusest ehk ümardatult 18 kalendripäevale. Pikema põhipuhkuse eesmärk on tagada, et kindlustada alaealise hariduse omandamine ja sotsiaalne areng.

Kas tööandja saab toetust alaealise palkamise eest?
Kui tööandja annab tööd 13-16 aastasele noorele, siis on tal võimalus taotleda alaealise töötamise toetust Eesti Töötukassalt. Toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13 – 16-aastastele töötajatele brutotöötasuna kokku vähemalt 1000 eurot. Taotlusi saab esitada iga aasta alguses (hiljemalt 31. märtsil) eelmise kalendriaasta eest ja toetuse suurus on 30% iga 13 – 16-aastase töötaja brutotasust eelmisel aastal.

Kuidas maksta alaealisele töötasu?
Üldjuhul maksab tööandja töötajale töötasu töötaja poolt määratud pangakontole. Pooltel on võimalik ka kokku leppida töötasu teisiti maksmine TLS § 33 lg 4 kohaselt. Seega ei välista TLS töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad. Sellisel juhul on soovitatav määrata ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab.