4 töövõitu seoses välismaalaste palkamisega
Riigikogu võttis 26. märtsil vastu välismaalaste seaduse muudatused. Koja ettepanekul jäid seadusesse lisamata mitmed ebamõistlikud nõuded, mis oleksid muutnud välismaalase palkamise protsessi Eesti ettevõtete jaoks aeglasemaks ja kulukamaks.
Lühiajaline Eestis töötamine on jätkuvalt lubatud ka pikaajalise viisata
Siseministeerium tuli algselt välja ettepanekuga muuta välismaalaste seadust selliselt, et välismaalane võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel. Muudatuse kohaselt ei oleks välismaalane enam tohtinud lühiajaliselt Eestis töötada lühiajalise viisa ehk C-viisa alusel, viisavabastuse ega ka mõne teise riigi poolt antud D-viisa alusel.
Koda oli sellele muudatusele vastu, sest see oleks muutnud välismaalase värbamise protsessi mitme nädala võrra pikemaks. Enne Eestis tööle hakkamist oleks välismaalasel tulnud taotleda Eesti välisesindusest või Eestis kohapealt D-viisa. Lisaks oleks muudatus suurendanud välismaalase või tema tööandja kulusid, sest välismaalasel ei ole oleks olnud võimalik Eestisse jõudes kohe tööle hakata.
Siseministeerium võttis koja ettepanekut arvesse ning seadusesse ei lisatud nõuet, et välismaalane võib lühiajaliselt Eestis töötada üksnes D-viisa alusel.
Eelneva majandustegevuse nõue muutus plaanitust leebemaks
Välismaalaste seaduse plaanitavate muudatuste hulgas oli esialgu ka nõue, et tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse, peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis.
Töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa taotlemise puhul sooviti kehtestada nõue, et tööandjal peab olema eelnevalt tegelik majandustegevus vähemalt 12 kuu jooksul.
Koda tegi ettepaneku jätta tegeliku majandustegevuse nõue seadusesse lisamata, sest need muudatused vähendaksid Eesti ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust. Näiteks kui Eestis asutatakse uus ettevõtja, sellese tehakse 100 miljoni euro suurune investeering ja luuakse 100 uut töökohta, millest 20 ei ole võimalik kohalike töötajatega täita, siis muudatuse jõustumisel ei oleks sellisel ettevõtjal üldreeglina lubatud välismaalasi koheselt palgata, sest ettevõtjal puudub Eestis varasem majandustegevus.
Siseministeerium arvestas osaliselt koja ettepanekuga. Välismaalaste seadusesse ei lisandu nõue, et tööandjal peab enne lühiajalise töötamise registreerimist olema majandustegevus vähemalt kuus kuud.
Samas otsustas Riigikogu kehtestada tööandjale tegeliku majandustegevuse nõude, kui tööandja võtab tööle tähtajalise elamisloaga välismaalase. Kui eelnõus oli algselt kirjas, et tööandjal peab olema majandustegevus Eestis vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul, siis koja ettepanekul lühendas riigikogu seda tähtaega kuue kuuni. Muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Renditöö vahendajatel kaob peagi tagatise nõue
Koda on varasemalt teinud siseministeeriumile ettepanku kaotada välismaalaste seadusest nõue, et renditöö vahendajal peab välismaalase palkamiseks olema tagatis, mille suurus on vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu.
Riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatustega kaob peagi tänane tagatise nõue. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima nõue, et renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. Sama nõue kehtib ka siis, kui renditöö vahendaja soovib välismaalast tööle võtta tähtajalise elamisloa lausel.
Valitsus ei saa õigust peatada lühiajalise töötamise registreeringut
Eelnõu esialgses versioonis sisaldus mõte anda valitsusele õigus peatada välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi juhul, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud.
Koda oli selle muudatuse osas kriitiline, sest jäi ebaselgeks, milliste olukordade jaoks on sellist muudatust üldse vaja. Muudatusega oleks kaasnenud risk, et valitsus peatab või piirab poliitilistel põhjustel välismaalaste lühiajalist Eestis töötamist ja seda püütakse põhjendada avaliku korra või julgeoleku tagamisega. Seega oleks muudatus tekitanud nii tööandjates kui ka välismaalastes ebakindlust.
Koja ettepanekul loobus siseministeerium oma esialgsest ideest. Riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse muudatuste ülevaatega saad lähemalt tutvuda SIIN