Alguses oli … kolmepunktiline turvavöö*
Kolmepunktilist turvavööd, kui erinevate tööstusharude sünergia sümbolit nimetab Euroopa Komisjon (EK) kaitse – ja tsiviiltööstuse ühist innovatsiooni inspireeriva kujundina oma tegevuskavas, mis käsitleb tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat.
Tegevuskavaga loob Euroopa Komisjon vundamendi konkreetsetele poliitikameetmetele seoses kolme peamise eesmärgiga:
- suurendada asjaomaste ELi programmide omavahelist täiendavust, et tõhustada investeeringuid ja parandada tulemusi (sünergia);
- propageerida seda, et ELi rahastus teadus- ja arendustegevusele (sh kaitse- ja kosmosevald-konnas) teeniks majanduslikke ja tehnoloogilisi dividende Euroopa kodanikele (nn spin-off);
- hõlbustada tsiviilvaldkonna teadustegevuse tulemuste ja tsiviilsektorist pärineva innovatsiooni kasutamist Euroopa kaitsekoostööprojektides (nn spin-in).
Komisjon loodab, et Euroopa Liidu rahastatavate vahendite sünergia edendamine ning tsiviil-, kosmose- ja kaitse-valdkonna vastastikuse täiendavuse soodustamine (st spin-in ja spin-off) võib hoogustada Euroopa majanduskasvu, viia edasi ühtse turu arengut ja suurendada Euroopa kodanike julgeolekut.
Seda arvestades esitab EK tegevuskavas 11 meedet, millega:
a) kindlustatakse suutlikkusest lähtuvat lähenemisviisi julgeolekusektoris;
b) suurendatakse ELi programmide ja vahendite vahelist sünergiat;
c) toetatakse idufirmasid, VKEsid ning teadus- ja koolitusorganisatsioone;
d) jälgitakse elutähtsat tehnoloogiat, et vähendada sõltuvust;
e) soodustatakse tsiviil-/kaitsevaldkonna hübriidstandardite standardimist;
f) hoogustatakse innovatsiooni ning tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vastastikust täiendavust;
g) alustatakse kolme juhtprojekti, millel võib olla pöördeline tähtsus.
Euroopa Komisjoni tegevuskavas ettenähtavad meetmed on järgmised:
Meede 1: komisjon esitab enne 2021. aasta lõppu ettepaneku panna suuremat rõhku vajaduste ja lahenduste tulevikku suunatud ja varasele kindlakstegemisele sisejulgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas, soodustades suutlikkusest lähtuvat lähenemisviisi eri julgeolekusektorites ning tuginedes kaitse- ja kosmosesektorite headele tavadele. (Suutlikkusest lähtuv lähenemisviis tähendab, et esiteks määratlevad kasutajad suutlikkuse, mida nad vajavad, ja teiseks annavad nad teada oma kavatsusest hankida tooteid, mis suudavad pärast nende väljatöötamist soovitud suutlikkust pakkuda. Seda on kasutatud kosmose – ja kaitsesektoris, nüüd soovib EK sellise lähenemisviisi kasutust laiendada.)
Meede 2: komisjon täiustab enne 2021. aasta lõppu 2022. aasta tööprogramme silmas pidades täiendavalt oma siseprotsessi, et propageerida sünergiat kosmose-, kaitse- ja vastava tsiviiltööstuse vahel, parandades ELi programmide ja vahendite koordineerimist ning võttes meetmeid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele.
Meede 3: alates 2021. aasta teisest poolest kuulutab komisjon välja spetsiaalselt idufirmadele, VKEdele ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidele suunatud meetmed, et suurendada teadlikkust rahastusvõimalusi sisaldavate ELi programmide ja vahendite kohta, pakkuda tehnilist tuge ja praktilisi koolitusi, pakkuda ettevõtlust kiirendavaid teenuseid, esitleda novaatorlikke lahendusi ning hõlbustada kaitse-, julgeoleku-, kosmose- või muudele asjakohastele tsiviilturgudele sisenemist.
Meede 4: komisjon töötab välja tehnoloogia tegevuskavad, et hoogustada kaitse-, kosmose- ja nendega seotud tsiviilsektorite jaoks elutähtsa tehnoloogia alast innovatsiooni ning luua stiimuleid piiriüleseks koostööks, kasutades koostoimes kõiki asjakohaseid ELi vahendeid. Nimetatud tegevuskavad tuginevad hinnangule, mille koostab iga kahe aasta tagant komisjoni sisene uus elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus. Tegevuskavade tulemusena võidakse algatada uusi juhtprojekte.
Meede 5: Komisjon esitab enne 2022. aasta lõppu ja tihedas koostöös muude kesksete sidusrühmadega kava, et propageerida tsiviil- ja kaitsevaldkonnas olemas olevate hübriidstandardite kasutamist ja uute väljatöötamist.
Meede 6: komisjon algatab 2022. aasta esimeses pooles koostöös Euroopa Innovatsiooninõukogu ja muude sidusrühmadega nn innovatsiooniinkubaatori, et toetada uut tehnoloogiat ja kujundada kahesuguse kasutusega innovatsiooni. Komisjon toetab samuti piiriüleseid kaitseinnovatsiooni võrgustikke, mis katsetavad tsiviilsektorist pärineva tehnoloogia asjakohasust ja toetavad vastutustundlikku innovatsiooni kaitsevaldkonna väärtusahelaetes. Nende meetmetega võetakse samuti käsile tsiviil- ja kaitseinnovatsioonikeskkonna praegune killustatus, oskuste nappus ning võrdsus- ja kaasatuseesmärgid.
Meede 7: alates 2021. aasta juunist loob komisjon koos liikmesriikidega küberturvalisuse pädevuskeskuse, eraldades vajalikud ressursid asjakohastest ELi programmidest ja vahenditest. Komisjoni eesmärk on tugevdada sünergiat ning spin-in ja spin-off toimet keskuse, Euroopa Kaitsefondi ja ELi kosmoseprogrammi küberturvalisuse ja küberkaitse alase töö vahel, et vähendada nõrku kohti ja luua tõhusust.
Meede 8: alates 2022. aasta esimesest poolest esitleb komisjon murrangulise tehnoloogia toetamise eesmärgil uuenduslikke rahastamisviise, et suurendada mittetraditsiooniliselt kaitse alal tegutsejate osalust, meelitada ligi idufirmasid ja propageerida lahenduste omavahelist täiendavust, lähtudes võimalustest, mida pakuvad ELi programmid ja vahendid, sh programm „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Kaitsefond.
Komisjon algatab süvendatud dialoogi ja arendustegevuse seoses kolme juhtprojektiga, millel võib olla pöördeline tähtsus. Komisjon otsustab asjakohase analüüsi ja sidusrühmadega konsulteerimise järel võimalike edasiste sammude, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike ettepanekute üle.
Meede 9: ELi droonitehnoloogia.
Meede 10: ELi kosmosepõhine üleilmne turvaline sidesüsteem.
Meede 11: Kosmoseliikluse korraldamine.
Euroopa Komisjon kinnitab, et ta kontrollib kõigi 11 loetletud meetme konkreetset edenemist ning esitab iga kahe aasta tagant eduaruande. Iga meetme rakendamise ajakava viiakse kooskõlla asjakohaste ELi vahendite planeerimisega.
Veel paari aasta eest oli EK tegevus vahendite planeerimisel ja meetmete kujundamisel suunatud sellele, et tsiviil – ja kaitsevaldkonda nö lahus hoida ja eraldi käsitleda. Praeguseks on toimunud tõeline kannapööre. Kuna ka koja liikmeskonnas on hulgaliselt nutikaid VKE-sid ja ka kaitsevaldkonna ettevõtteid, siis soovitame, vaatamata ilusale suvele, hoida EK tegevusel silma peal, et saada ära kasutada programme ja meetmeid, millega on EK lubanud nüüd aasta teises pooles välja tulla.
*Turvavöö sai alguse kaitsetööstusest. Rootsi insener Nils Ivar Bohlin oli esmalt ametis ühes Euroopa lennundusettevõtetest, kus ta tegeles hävituslennukite katapultistmetega, hiljem aga töötas ta Euroopa autotootja jaoks välja uue turvavöö. Hävituslendurite rakmetest inspireeritud kolme kinnituspunktiga turvavööst on saanud autotööstuse üleilmne norm ja see on oma kasutuselevõtust alates päästnud enam kui miljoni inimese elu.