Alltöövõtjate kaitse regulatsiooni tuleb riigihangete seaduse eelnõus muuta

Mai alguses riigikogus kolmandal lugemisel põrunud riigihangete seadus on tänaseks muutmata kujul riigikogus uuel ringil. Tegime ettepaneku parandada eelnõus olevat alltöövõtjate kaitse regulatsiooni, sest praegusel kujul rikub see oluliselt alltöövõtjate õigusi ning tekitab osapooltele põhjendamatut halduskoormust.

Me ei toeta alltöövõtjate õiguste kaitsmist viisil, mis praktikas seab ohtu kogu hankelepingu õigeaegse täitmise, piirab pakkujate õiguskaitsevõimalusi ning sunnib hankijaid hakkama õigust mõistma temasse mittepuutuva lepingulise suhte üle pakkuja ja alltöövõtja vahel. Oleme varasemalt alltöövõtjate regulatsiooni puhul juhtinud tähelepanu kolmele probleemile ning peame vajalikuks need lahendada.

1. Eelnõu järgi peab hankija avaldama alltöövõtjale infot selle kohta, kas ja kui palju on ta pakkujale tasunud alltöövõtja tehtud tööde eest. Meie hinnangul võib see nõue olla vastuolus ärisaladuse kaitsmise kohustusega, mistõttu tegime ettepaneku jätta alltöövõtjale õigus küsida hankijalt infot vaid selle kohta, kas pakkuja on tööde eest tasu saanud, mitte konkreetse summa kohta.
2. Eelnõuga pannakse hankijale õigusemõistja roll kahe eraõigusliku juriidilise isiku ehk pakkuja ja alltöövõtja vahel tekkivas vaidluses. Meie hinnangul ei pruugi see nõue olla kooskõlas põhiseadusega, sest eraõiguslike juriidiliste isikute vahelisi vaidlusi lahendab üldjuhul kohus. Riigihangete läbiviimine ei ole üldjuhul Eesti hankijate põhitegevus, rääkimata õigusemõistmisest. Hankijale lisanduva rolli puhul ei ole arvestatud ega hinnatud, millise mõju ja kvaliteediga saavad olema hankijate kaalutlusotsused alltöövõtjate taotluste suhtes. Arvestades, et need kaalutlusotused hakkavad otseselt mõjutama ettevõtete tööprotsesse ja lepinguliste kohustuste (tähtaegset) täitmist, oleks äärmiselt vajalik selliste regulatsioonide kehtestamine veelkord igakülgselt läbi mõelda.
3. Eelnõuga võetakse pakkujatelt õigus kasutada hankija tegevuse suhtes õiguskaitsevahendeid, sest pakkujale maksmata jätmist ei loeta hankijapoolseks hankelepingu rikkumiseks. See tähendab, et kui tellija hoiab peatöövõtja raha kinni alusetu alltöövõtja avalduse alusel, siis ei ole peatöövõtjal õigust rakendada õiguskaistevahendeid, sh nõuda viivist. Selliste meetmete rakendamine võib viia peatöövõtja raskesse finantsolukorda, mille tõttu satub ohtu objekti valmimine ja jätkusuutlik äritegevus. Lisaks on põhiseaduse järgi igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seda õigust ei saa piirata riigihangete seadusega, mistõttu tegime ettepaneku see säte eelnõust välja jätta.

Kokkuvõttes peame vajalikuks menetleda alltöövõtjate regulatsiooni eraldi eelnõuna, kuna selles on muudatused, mis lisati eelnõusse viimasel minutil, 10. aprillil toimunud riigikogu majanduskomisjoni istungil. Need muudatusettepanekud vajavad meie hinnangul täiendavat analüüsi nende praktikas rakendamise mõjude kohta.

Kaubanduskoja täismahus ettepanekutega saab tutvuda siin.