Arengutest Euroopa Liidu maksuvaldkonnas

11. märtsil jõudis Euroopa Liidu Nõukogu kokkuleppele paaris maksustamist ja maksualast koostööd reguleerivas seadusandlikus aktis. Nõukogu kiitis heaks järeldused korrastamise ja lihtsustamise kohta maksuvaldkonnas ning võttis ametlikult vastu digiajastu käibemaksu paketi, milles lepiti kokku eelmise aasta novembris. 

Maksuvaldkonna korrastamise all jõudis Nõukogu poliitilisele kokkuleppele uue ELi direktiivi (DAC9) suhtes, millega parandatakse maksustamisalast halduskoostööd. Euroopa Komisjon (EK) esitas DAC9 ettepaneku 17. oktoobril 2024. Ettepaneku osas konsulteeriti Euroopa Parlamendiga, kes esitas oma arvamuse 12. veebruaril 2025.

Õigusakti eesmärk on tõhustada riikidevahelist koostööd ja teabevahetust äriühingute tegeliku maksustamise miinimumtaseme osas, et paremini täita G20/OECD ülemaailmse kokkuleppe 2. samba alusel hargmaiste kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide kohustusi. Meeldetuletuseks - see rahvusvaheline OECD kokkulepe saavutati maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vältimiseks, tagades, et suurettevõtted maksavad minimaalset tegelikku maksu (15%) 2. samba eeskirjad said ELi õiguse osaks 2022. aastal. 

Teise samba direktiivis on sätestatud kohustus esitada täiendava maksuteabe deklaratsioon, mis sisaldab teavet, mida maksuhaldur vajab asjakohase riskihindamise tegemiseks ja üksuse maksukohustuse nõuetekohaseks hindamiseks. Direktiiv võimaldab hargmaistel ettevõtjatel esitada kogu kontserni kohta keskse aruande kontserni emaüksuse poolt, selle asemel, et iga hargmaisesse kontserni kuuluv äriühing esitaks oma aruande vastavalt iga asukohajärgse liikmesriigi maksuhaldurile. DAC9 muudab need sätted toimivaks. DAC9-direktiiviga ajakohastatakse kehtivat ELi halduskoostöö direktiivi, laiendades maksustamise läbipaistvuse eeskirju. See lihtsustab suurettevõtete aruandlust, tõhustab andmevahetust maksuhaldurite vahel ja viib need kooskõlla ülemaailmsete minimaalsete maksustamisstandarditega. Uue direktiiviga luuakse ka standardvorm, mis on kooskõlas G20/OECD maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva kaasava raamistikuga (BEPS). Seda peavad hargmaised ettevõtjad ja suured riigisisesed kontsernid (mille aastakäive on kokku vähemalt 750 miljonit eurot) kasutama maksualase teabe esitamiseks, tagamaks äriühingu tulumaksu miinimummäära süsteemi nõuetekohase toimimise. 

Järgmised sammud 
DAC9 direktiivi võtab ametlikult vastu nõukogu, kes tegutseb ainsa seadusandjana. Pärast seda avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

Liikmesriigid peavad DAC 9 rakendama 31. detsembriks 2025 või juhul, kui riik on otsustanud 2. samba direktiivi rakendamise edasi lükata, peab see riik ka direktiivi DAC 9 üle võtma samaks tähtajaks.

Teise olulise teemana andis Nõukogu oma aktsepti õigusaktide kogumile, mille eesmärk on viia ELi käibemaksueeskirjad digiajastuga kooskõllla. See hõlmab direktiivi, määrust ja rakendusmäärust ning muudab käibemaksusüsteemi kolme eri aspekti. Selle paketi, nime all „Käibemaks digiajastul“, esitas EK 8. detsembril 2022. See koosneb kolmest ettepanekust:

• nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses digiajastu käibemaksueeskirjadega;
• nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses digiajastul vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korraga;
• nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses teatavate käibemaksukavadega seotud teabele esitatavate nõuetega.

Uute eeskirjadega nähakse ette järgmised kohustused:

• muuta 2030. aastaks täielikult digitaalseks käibemaksuaruandlus ettevõtetele,kes müüvad kaupu ja teenuseid teises ELi liikmesriigis asuvatele ettevõtjatele;
• nõuda veebiplatvormidelt käibemaksu maksmist lühiajaliselt majutuse rentimise ja reisijateveo teenustelt enamikul juhtudel, kui üksikud teenuseosutajad käibemaksu ei võta;
• parandada ja laiendada käibemaksu ühtseid veebipõhiseid kontaktpunkte, et ettevõtjad ei peaks läbima kulukat käibemaksukohustuslasena registreerimist igas liikmesriigis, kus nad tegutsevad. Nõukogu leppis samuti kokku, et ettevõtjatevaheliste tehingute käibemaksu tasumise kohustus viiakse kauba tarnijalt või teenuse osutajalt üle ostjale, kui tarnija asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub (nn pöördmaksustamise alusel). Mõnes olukorras oli see juba võimalik, kuid tulevikus muutub see kohustuslikuks.

Erinevalt EK ettepanekust otsustas nõukogu mitte laiendada olemasolevat eeldatava tarnija sätet (mille kohaselt lasub vastutus käibemaksu kogumise eest pigem tehinguid hõlbustavatel platvormidel kui nende algsetel tarnijatel) kõikidele veebiplatvormide tarnitavatele kaupadele ega oma kaupade üleviimisele. Lepiti ka kokku, et ei muudeta kunstiteoseid ja antiikesemeid käsitlevaid norme. 

Direktiiv, määrus ja rakendusmäärus jõustuvad kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kuigi määrused on vahetult kohaldatavad, tuleb direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Euroopa Liidu nõukogu materjalide põhjal Reet Teder
EK ettepanek DAC 9 proposal