Balti kaubanduskojad: Rail Baltica valmimine peab olema Balti riikide ühine strateegiline prioriteet

Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad pöördusid kolme riigi valitsuste poole, kutsudes neid üles hoidma Rail Balticat ühise strateegilise prioriteedina ning tagama projekti elluviimisel pikaajaline järjepidevus.

Ühises pöördumises rõhutavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti Kaubandus-Tööstuskoda ning Leedu Kaubandus-, Tööstus- ja Käsitöökodade Assotsiatsioon, et Rail Baltica puhul ei ole tegu pelgalt transporditaristuprojektiga. Tegemist on strateegilise ühenduskoridoriga, mis mõjutab otseselt Balti riikide julgeolekut, kaitsevõimet, konkurentsivõimet ja pikaajalist majandusarengut.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul ei saa Rail Baltica elluviimist käsitleda tavapärase taristuprojektina, mille kohta tehakse otsuseid eraldiseisvalt, ühe riigi raames või üksnes ühe eelarveaasta vaates.

„Rail Baltica vajab kolme riigi valitsustelt ühist poliitilist vastutust ja otsuste järjepidevust. Valitsused ja poliitilised prioriteedid võivad valimistega muutuda, kuid sellise ulatusega strateegilise projekti põhieesmärgid, rahastus, kriitilised tähtajad ja riikidevahelised kokkulepped peavad püsima. Leiame, et peaministrite tasandil tuleb tagada, et riigid tegutseksid ühiste huvide nimel, probleemidele leitaks ühiselt lahendused ning vastutus ei hajuks valitsemisperioodide vahel,“ ütles Palts. 

Kojad leiavad pöördumises, et projektiga seonduvalt tuleb avalikkusele ja ettevõtjatele esitada realistlikud valmimistähtajad, teatada viivitustest ning selgitada nende põhjuseid. Samuti peavad olema selged projekti elluviimiseks vajalike investeeringute kogumahud, rahastuse allikad ning projekti pikaajaline majanduslik, sotsiaalne ja julgeolekualane mõju.

„Rail Baltica saab oma eesmärki täita ainult tervikliku koridorina ning seetõttu on Läti põhitrassi valmimine kogu projekti seisukohalt määrava tähtsusega. Kolm riiki peavad tegutsema ühiselt, et toetada Lätit selliste lahenduste leidmisel, mis tagaksid sealse trassi valmisehitamise mõistliku tempo ja kuludega,“ rõhutas Palts ning tunnustas Rail Baltica Eesti meeskonda, kes on suutnud Eesti poolelt seni kõike edukalt juhtida. „On selge, et vähemasti Häädemeestele hakkab suure tõenäosusega saama põhitrassi valmimisajaks planeeritud 2030. aastal, kuid kõik saame aru, et see ei ole meie peamine huvi," lisa ta.

Kaubanduskodade hinnangul tugevdab Rail Baltica Balti riikide ühendusi ülejäänud Euroopaga, parandab ligipääsu Kesk- ja Lääne-Euroopale, suurendab sõjalist mobiilsust, tugevdab tarneahelaid ning muudab regiooni atraktiivsemaks investeeringute jaoks. Euroopa Komisjon on samuti tunnistanud, et Rail Baltica geostrateegiline tähtsus on märkimisväärselt kasvanud ning projekti elluviimisel tuleb täielikult arvesse võtta selle mõju Euroopa julgeolekule.

Pöördumises rõhutavad kojad, et kui tekivad projekti rahastamise või valmimistähtaegadega seotud riskid, peavad valitsused esitama selged riskide maandamise kavad, alternatiivsed stsenaariumid ja konkreetsed meetmed projekti kavandatud kursil hoidmiseks.

Ühispöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoja president Oliver Väärtnõu, Läti Kaubandus-Tööstuskoja president Aigars Rostovskis ning Leedu Kaubandus-, Tööstus- ja Käsitöökodade Assotsiatsiooni president Sigitas Gailiūnas.