Biotehnoloogia tulevikust Euroopa Liidus

Kevadel tuli Euroopa Komisjon välja teatisega „Tuleviku ülesehitamine loodusega: biotehnoloogia ja biotootmise hoogustamine ELis“. Nagu teatiste puhul ikka, annab see ka ülevaate, milline on komisjoni hinnang biotehnoloogiale EL-s, kus ta näeb probleeme ja milliseid lahendusi või meetmeid EK nende probleemide lahendamiseks ja valdkonna arenguks pakub.

OECD kohaselt on biotehnoloogia määratletud kui teaduse ja tehnoloogia rakendamine elusorganismide ning nende osade, saaduste ja mudelite suhtes, et muuta elusaid või eluta materjale teadmiste saamiseks või kaupade ja teenuste tootmiseks. Kõrgetasemeline biotehnoloogia on suunatud erinevatele rakendusvaldkondadele, millest peamised on meditsiini- ja ravimitööstus (punane biotehnoloogia), põllumajanduslik toidutööstus (roheline biotehnoloogia) ning tööstus ja keskkond (valge biotehnoloogia), kusjuures üha suuremat tähelepanu pööratakse merebiotehnoloogiale (sinine biotehnoloogia).

Sektori ülevaade
Üleilmse biotehnoloogiaturu maht oli 2021. aastal 720 miljardit eurot, kusjuures kasvumäär on igal aastal üle 18%. Turul domineerib USA, kelle arvele langeb 60% üleilmsest väärtusest, ning järgnevad EL (12%) ja Hiina (11%).

Turgu iseloomustab tihe tehnoloogiline konkurents ning teadus- ja arendustegevuse intensiivsus, mis on suurem kui muudes teadus- ja arendustegevusega intensiivselt tegelevates valdkondades, nagu farmaatsiatooted või digitooted ja -teenused. Oma olemuselt on sektor teadusuuringutest lähtuv ning hõlmab sageli tipptasemel seadmeid, tehnoloogiat, tehnikat ja teadmisi, mille jaoks on vaja suuri ning pidevaid investeeringuid, et püsida teaduse ja tehnoloogia arengu esirinnas. Biotehnoloogiliste toodete väljatöötamine hõlmab sageli pikki ja keerukaid protsesse ning täiendavaid investeeringuid enne toodete turulejõudmist, et tagada intellektuaalomandi kaitse ja täita regulatiivsed nõuded.

2018. aastal oli biotehnoloogia otsene panus Euroopa Liidu üldisesse SKPsse 31 miljardit eurot, tekkis 210 700 otsest töökohta tervishoius, tööstuses ja põllumajanduses ning 625 700 toetavat (biotehnoloogiaga kaudselt seotud ja sellest tulenevat) töökohta kogu majanduses. Aastatel 2008–2018 kasvas biotehnoloogiatööstus üle kahe korra kiiremini kui kogu majandus ning oli selle tulemusena üks kõige kiiremini kasvavaid innovatiivseid tööstusharusid Elis.

Biotehnoloogia leiab rakendust tervishoius, toidu ja sööda tootmises – toiduga kindlustatuse tagamiseks ja puidusektoris vähemate ressurssidega suurema lisaväärtuse saavutamiseks. Suur valdkond on ka merebiotehnoloogia.

Probleemid
Euroopa Komisjoni hinnangul seisab ELi biotehnoloogia- ja biotootmissektor silmitsi mitme probleemiga, millede hulgas on: teadusuuringute ja tehnoloogia jõudmine turule, regulatiivne keerukus, juurdepääs rahastusele, oskuste vähesus ehk tööjõuprobleemid, takistused väärtusahelas, intellektuaalomandi probleemid, üldsuse heakskiit ja majandusjulgeolek. Sektori arendamiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja kõigi nende tegeleda.

Komisjon on öelnud, et biotehnoloogia ja biotootmise konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja meetmeid regulatiivses, tööstuslikus, majanduslikus ja sotsiaalses mõõtmes. See hõlmab märkimisväärseid investeeringuid taristusse ja oskusteabesse ning tagada tuleb ELi ühtsest turust kasusaamine.

Euroopa Komisjon pakub välja järgmised meetmed:

• 1. meede. Lihtsustatud õigusraamistik ja kiirem turulepääs: selle ettevalmistamiseks algatab EK uuringu, milles analüüsitakse, kuidas biotehnoloogia ja biotootmise suhtes kohaldatavaid õigusakte saaks ELi poliitikas veelgi ühtlustada, ning uuritakse õigusraamistiku sihipärast lihtsustamist, sh kiirema heakskiitmise ja turuletoomise eesmärgil. Uuring viiakse lõpule 2025. aasta keskpaigaks ja see võib panna aluse võimalikule ELi biotehnoloogia õigusaktile.
• 2. meede. Parem toetus tegevuse laiendamisele ja õiguskeskkonnas orienteerumisele: EK teeb tööd selle nimel, et luua 2024. aasta lõpuks ELi biotehnoloogia keskus kui operatiivvahend, mis võimaldab biotehnoloogiaettevõtetel orienteeruda õigusraamistikus ja leida toetust tegevuse laiendamiseks.
• 3. meede. Tehisintellekti ja generatiivse tehisintellekti kasutamine: EK toetab struktureeritud teabevahetust sidusrühmadega, et kiirendada tehisintellekti, eelkõige generatiivse tehisintellekti kasutuselevõttu biotehnoloogias ja biotootmises (algatuse „GenAI4EU“ kontekstis). Samuti suurendab EK 2024. aasta jooksul teadlikkust tehisintellekti idufirmadele ning teadus- ja innovatsioonikogukonnale antud lihtsustatud juurdepääsust EuroHPC superarvutitele.
• 4. meede. Rohkemate erasektori investeeringute soodustamine: investeerimistakistuste kõrvaldamiseks viib EK 2025. aasta keskpaigaks lõpule uuringu, et teha kindlaks takistused ja viisid, kuidas toetada investeerimisfondide, börside ja kauplemisjärgse taristu konsolideerimist.
• 5. meede. Rohkem avaliku sektori investeeringuid, et soodustada sektoris erainvesteeringuid: EK toetab biotehnoloogia ja biotootmise lisamist Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ 2025. aasta tööprogrammi, et arendada ja laiendada innovatsiooni.
• 6. meede. Õiglane võrdlus fossiilset päritolu toodetega: EK arendab 2025. aastal edasi meetodeid, et tagada fossiilset päritolu ja bioressursipõhiste toodete õiglane võrdlus. Selleks vaadatakse muu hulgas läbi toote keskkonnajalajäljel põhinev hindamine, mida kasutatakse toodete keskkonnamõju hindamiseks.
• 7. meede. Suurem biotehnoloogia ja biotootmise turg: EK tihendab biotehnoloogiaalaste teadusuuringute valdkonnas 2024. aasta lõpuks koostööd rahvusvaheliste partneritega (nagu USA) teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingute raames.
• 8. meede. EK vaatab 2025. aasta lõpuks läbi ELi biomajanduse strateegia. Läbivaatamisel võetakse arvesse praeguseid ühiskondlikke, demograafilisi ja keskkonnaalaseid probleeme ning tugevdatakse biomajanduse tööstuslikku mõõdet ja seotust biotehnoloogia ja biotootmisega, et aidata tugevdada ELi majandust.

Euroopa Komisjoni materjalide põhjal Reet Teder