Eesistujamaa Ungari prioriteetidest
1. juulist võtab Ungari üle Euroopa Liidu nõukogu eesistujamaa rolli. Ungari on välja kuulutanud, et ta töötab ausa vahendajana lojaalse koostöö vaimus liikmesriikide ja institutsioonide vahel, et tagada rahu, julgeolek ja heaolu ning tõeliselt tugev Euroopa. Seda silmas pidades on ta kindlaks määranud järgmised eesistumisprioriteedid:
- Uus Euroopa konkurentsivõime kokkulepe;
- Euroopa kaitsepoliitika tugevdamine;
- Järjepidev ja tulemustel põhinev laienemispoliitika;
- Ebaseadusliku rände tõkestamine;
- Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamine;
- Põllumajandustootjatele suunatud ELi põllumajanduspoliitika;
- Demograafiliste probleemide lahendamine.
Uus Euroopa konkurentsivõime kokkulepe
Arvestades, et Euroopa on oma ülemaailmsetest konkurentidest maha jäänud, peab Ungari ülioluliseks parandada tootlikkust ja seega ka liidu ja selle liikmesriikide konkurentsivõimet ning stimuleerida majanduskasvu. Tegeleda tuleb raskete majandusolude mõjudega viimastel aastatel, nagu kõrge inflatsioon, suurenenud valitsemissektori võlg, kõrged energiahinnad, rahvusvaheliste tarneahelate killustumine või Euroopa tootlikkuse vähenemine ja aeglasem majanduskasv võrreldes konkurentidega ja ELi majanduse suunamine tagasi ülespoole. Seetõttu soovib eesistujariik Ungari panna suurt rõhku Euroopa konkurentsivõime parandamisele, integreerides selle eesmärgi kõikidesse poliitikavaldkondadesse, rakendades terviklikku lähenemisviisi. Eesmärk on aidata kaasa tehnoloogianeutraalse tööstusstrateegia väljatöötamisele, avatud majandusele ja rahvusvahelisele majanduskoostööle. Majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks ülioluline tegur on ka paindlik tööturgu, mis loob kindlaid töökohti ja pakub kasvavaid palku Euroopas. Uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe vastuvõtmine on eesistujariigi Ungari peamine prioriteet, et taastada majandusareng ja luua jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, süvendada siseturgu, keskenduda VKEde toetamisele, edendada rohe- ja digipööret ja partnerlust Euroopa majanduse sidusrühmade ja kodanikega, rahvusvahelist koostööd ning tagada töökohtade stabiilsus ja jätkusuutlikkus.
Euroopa kaitsepoliitika tugevdamine
Käimasolevad ja tekkivad konfliktid mandril ja kogu maailmas on selgelt näidanud, et Euroopa peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt parandama. Oluline on rahvusvaheline kriisiohje, reageerimisvõime ja suutlikkus ning kaitsest kaugemale ulatuvad poliitilised liidud ja koostöö. Euroopa Liit peab etendama suuremat rolli, et tagada oma julgeolek, tugevdades oma vastupanuvõimet ja tegutsemissuutlikkust. Seda silmas pidades paneb eesistujariik Ungari erilist rõhku Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamisele, sh kaitsealasele innovatsioonile ja kaitsealaste hangete alase koostöö tõhustamisele liikmesriikide vahel, lisaks veel strateegilise kompassi rakendamisele, kus määratakse kindlaks ELi kaitsepoliitika põhisuunad.
Järjepidev ja tulemustel põhinev laienemispoliitika
Laienemine on üks edukamaid poliitikaid Euroopa Liidus. Selle soodsa tendentsi säilitamiseks on oluline hoida laienemispoliitika tulemuspõhine, tasakaalustatud ja usaldusväärne. Euroopa Liit on pikka aega tegelenud Lääne-Balkani riikide väljavaadetega saada ELi liikmeks, kuna ühendus ei saa
olema täielik ilma selle piirkonna ühinemiseta. Piirkonna integratsioonist on kasu EL majanduslikus, julgeolekualases ja geopoliitilises mõttes. Et koostööd veelgi laiendada ja süvendada, kutsub Ungari oma partnereid konsultatsioonidele nii ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumise kui Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumise raamistikus.
Ebaseadusliku rände tõkestamine
Rändesurve, millega Euroopa on mitu aastat silmitsi seisnud, ei ole mitte ainult väljakutseks liidule tervikuna, vaid paneb suure koormuse ka üksikisikutele ja liikmesriikidele, eriti neile, kes asuvad liidu välispiiridel. Rändesurve nõuab tõhusat ja sobivate lahenduste leidmiseks tihedamat koostööd ELiga piirnevate riikidega, samuti peamiste lähteriikidega. Hädavajalik on saada adekvaatseid päritolu- ja transiidiandmed. Lisaks peab ebaseaduslik ränne ja inimsmugeldamine olema ohjeldatud. Sellega seoses pöörab eesistujariik Ungari erilist tähelepanu rände välismõõtmele, sh tõhusale koostööle asjaomaste kolmandate riikidega. Vajalikud on tõhusamad tagasisaatmised ja uuenduslikud lahendused varjupaigaeeskirjadele. Lisaks sellele, kui võetakse järelmeetmeid iga-aastaste prioriteetide rakendamise kohta (Schengen), kavatseb Ungari rõhutada välispiiride kaitse tähtsust ning vajadust sel eesmärgil ELi rahaliste vahendite järele.
Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamine
Liidu harmoonilise ja tasakaalustatud arengu tagamiseks on oluline vähendada piirkondlikke erinevusi ning tagada Euroopa majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Hästi struktureeritud ja tasakaalustatud ühtekuuluvuspoliitika on võti. Ühtekuuluvuspoliitika kui Euroopa Ühenduse peamine investeerimispoliitika on ELi eesmärkide saavutamisel aastakümneid edukaks osutunud. Kuid nagu 9. ühtekuuluvusaruandes märgitakse, on ikka veel märkimisväärsed arenguerinevused liikmesriikide vahel ja isegi piirkondade sees, arvestades, et rohkem kui veerand ELi elanikkonnast elab piirkondades, mis ei ole jõuda 75 %-ni liidu keskmisest arengutasemest. Nende lähenemine ei ole oluline mitte ainult konkurentsivõime potentsiaali täieliku ärakasutamise seisukohast, vaid ka ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks. Ungari eesmärk on pidada kõrgetasemeline strateegiline arutelu ühtekuuluvuspoliitika tulevikust, sh selle rollist konkurentsivõime ja tööhõive edendamisel, samuti demograafiliste probleemide lahendamisel.
Põllumajandustootjatele suunatud ELi põllumajanduspoliitika
Euroopa põllumajandus ei ole võib-olla kunagi seisnud silmitsi nii paljude väljakutsetega kui praegu. Kliimamuutustest tingitud erakorralised ilmastikutingimused, kasvavad sisendkulud, impordi suurenemine kolmandatest riikidest ja liiga ranged tootmiseeskirjad on vähendanud oluliselt sektori konkurentsivõimet. Probleemide kuhjumine viis olukorrani, kus Euroopa põllumajandustootjate elatis on ohus. Oluline on vaadelda põllumajandust mitte kui kliimamuutuse põhjust, vaid kui osa lahendusest, kaasates põllumajandustootjaid säästvamate tootmistavade omaksvõttudesse.
Tagades toiduga kindlustatuse, tagavad Euroopa põllumajandustootjad kõigile ELi kodanikele põhilised avalikud hüved. Seetõttu on oluline pikaajaline garantii toidualasele sõltumatusele. Toidujulgeolek peaks olema osa ELi strateegilisest autonoomiast. Eeloleval poolaastal julgustab eesistujariik Ungari põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kasutama ära institutsioonilist üleminekuperioodi ja juhiseid liidu uue 2027. aasta järgse põllumajanduse eeskirjade sõnastamisel - konkurentsivõimelise, kriisikindla ja põllumajandustootjasõbraliku põllumajanduse poliitika.
Säästev põllumajandus on esmatähtis, et leida ratsionaalne tasakaal Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiliste eesmärkide, põllumajanduse stabiliseerimise, turgude ja põllumajandustootjate inimväärse elatustaseme vahel.
Demograafiliste probleemide lahendamine
Euroopa ühiskondade kiirenev vananemine, jätkusuutmatud sotsiaalse heaolu süsteemid ja tööjõupuudus on pikaajalised ja süvenevad probleemid kõigis liikmesriikides. Vananev ühiskond, roheline ja digiüleminek, maapiirkondade rahvastikukadu, suurenev surve eelarvevahenditele ning muutuv töömaailm tekitab selliseid demograafilisi probleeme ja probleeme, mis tuleb tähelepanu keskpunkti seada. See on oluline ELi konkurentsivõime ja riikide rahanduse jätkusuutlikkuse seisukohast. Eesistujariik Ungari, austades täielikult liikmesriikide pädevusi, soovib juhtida tähelepanu nendele probleemidele ja demograafilisele olukorrale. Leiab, et EK nn tööriistakast, mis avaldati 2023. aasta oktoobris, on selleks hea alus.
Ungari prioriteetide põhjal Reet Teder