Eesti vajab majanduses tiigrihüpet!

Eesti majandus on olnud languses üheksa kvartalit järjest. Riigi rahanduse kordategemise teemal on peamine arutelu keskpunkt riigieelarve ja uute maksude kehtestamine, vähe on aga juttu majanduse ja kitsamalt tööstuse olulisest rollist riigi rahanduses. Maksukoormuse kasvatamine ja raha ümberjagamine ei tee riigi rahandust korda, vaid aitab lappida eelarveauke ning teeb vaesemaks inimesed ja ettevõtted.

Arusaadavalt on Eesti riigi kaitsevõimet suurendatud Eesti inimeste turvalisuse tagamiseks. Kaitserelvastuse ostmine tähendab aga kaupade sissevedu ja raha välja liikumist. Riigi rahanduse kordategemise seisukohalt on selles olukorras väga oluline suurendada kaupade ja teenuste eksporti, sest see toob raha sisse ja võimaldab ilma laenukohustusi suurendamata hoida tasakaalus maksebilanssi.

Kust tuleb raha? Eesti-suuruse riigi jaoks on peamine sissetulekuallikas kaupade eksport, vähemal määral teenuste eksport. Ekspordi kasvatamisel on tähtis roll kohalikul tööstusel ja selle konkurentsivõimel madala maksukoormuse ning madalate sisend- ja energiahindade tingimustes. Veelgi olulisema kaaluga on uued välisotseinvesteeringud, mis kasvatavad märkimisväärselt kiiremas tempos ekspordimahte ja toovad maksudena eelarvesse tulu.

2023. aastal kinnitatud Eesti tööstuspoliitika vajab praktilist tegevuskava selle elluviimiseks! Välisotseinvesteeringute jaoks on kõige olulisem paindlik, mugav, kliendile orienteeritud, madalate energiahindadega ja kiire otsustusprotsessiga ettevõtluskeskkond. Praegu takistab välisinvesteeringute tulekut ja lisaraha sissevoolu kasvav bürokraatia ja venivad menetlustoimingud.

Eesti vajab riigi rahanduse kordategemiseks uut tiigrihüpet majanduses!

Autor: Teet Kuusmik, Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur juhatuse liige
Juhtkiri ilmus esmakordselt kaubanduskoja ajakirja Teataja 3/2024 numbris