Elamisloa saamiseks ei peaks küsima töötukassa luba
Koda tegi siseministeeriumile ettepaneku kaotada välismaalaste seadusest nõue, et töötamiseks mõeldud elamisloa väljastamiseks on vaja töötukassa luba. Täna võib välismaalasele anda elamisloa töötamiseks, kui töötukassa on andnud selleks loa. Taotluse töötukassa loa saamiseks peab esitama tööandja. Töötukassa kontrollib, et töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades.
3 põhjust töötukassa loa kaotamiseks
Tegime ettepaneku jätta töötukassa loa nõue seadusest välja. Esiteks aitaks muudatus vähendada nii tööandjate kui ka töötukassa halduskoormust ja kulusid. Teiseks puudub praktiline vajadus töötukassa loa järele, sest meile teadaolevalt jätab töötukassa väga üksikutel juhtudel loa väljastamata. Kolmandaks kiirendaks muudatus elamisloa taotlemise protsessi. Loa nõude kaotamise järel ei tasu karta, et tööandjad hakkaksid massiliselt välismaalasi palkama, sest endiselt jääksid kehtima muud piirangud, näiteks keskmise palga nõue ja sisserände kvoot.
Siseministeerium on ka omalt poolt pakkunud välja mitmeid häid ettepanekuid, mis aitavad vähendada välistöötajatega seotud halduskoormust ning tõhustada järelevalvet Eestis elavate ja töötavate välismaalaste üle.
Uus iseteeninduskeskkond vähendaks tööandjate halduskoormust
Kaubanduskoda avaldas näiteks toetust riigi plaanile luua politsei- ja piirivalveameti juurde iseteeninduskeskkond, mille kaudu on võimalik välismaalastel ja nende tööandjatel esitada riigile (politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon, töötukassa) välismaalase Eestis elamise ja töötamisega seotud andmeid ja dokumente. Andmed ja dokumendid liiguksid edaspidi riigiasutuste vahel automaatselt.
Muudatuse abil tekiks erinevatel riigiasutustel senisest oluliselt parem võimekus teostada kontrolli välismaalaste üle ning seeläbi vähendada välismaalaste Eestis töötamise reeglite väärkasutamist. Kaubanduskoja hinnangul on automaatne andmevahetus erinevate riigiasutuste vahel kõige tõhusmaks meetmeks välistööjõuga seotud kuritarvituste vähendamiseks. Kui riik ei suuda efektiivselt järelevalvet teostada, siis ei ole ka kasu täiendavate nõuete kehtestamisest.
Hetkel ei ole teada, kas ja millal muudatused jõustuvad. Muudatuste jõustumisaeg sõltub ka infotehnoloogiliste arenduste valmimise tähtajast. Välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu valmib eeldatavasti 2020. aasta kevadel.
Vaata, milliseid muudatusi plaanib riik veel teha välismaalaste seaduses.