EMSK panus Porto sotsiaaltippkohtumisse

Portos 7. mail 2021 aset leidev sotsiaaltippkohtumine annab ELile ainulaadse võimaluse asetada kodanikud Euroopa projekti keskmesse. See võimaldab näidata, et EL ja liikmesriigid tegutsevad koos oma kodanikega ja nende heaolu nimel, jätmata kedagi kõrvale. Tippkohtumine on kulminatsiooniks Euroopa püüdlustele saavutada kestlik, innovatiivne, konkurentsivõimeline ja sidus ühiskond, mis viib ELi 2030. aastani ja sealt edasi, võimaldades liidul lahendada rohe- ja digipöördega seotud probleemid ning kasutada samas ära kaksiküleminekust tulenevad eelised. Tippkohtumine peaks toetama ka meie majandust ja ühiskonda kestlikkuse saavutamisel, tähtsustades võrdselt majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet.

COVID-19 pandeemia on muutnud veelgi päevakajalisemaks lähenemisviisi, milles pööratakse võrdselt tähelepanu meie ühiskonna ja majanduse sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele. COVID-19 pandeemial on eriti tajutav mõju inimestele ning kuna Euroopa liigub samm-sammult sotsiaalmajandusliku taastamise suunas ja rakendab Euroopa sotsiaalõiguste sammast, siis on äärmiselt oluline jääda inim- ja kogukonnakeskseks. Seda arvestades tuleb Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava täpselt õigel ajal.

Porto deklaratsioon peaks tegevuskava rakendamisse kaasama kõik institutsioonilised ning majandu- ja sotsiaalelus osalejad ning tuginema ühiskondlikule ja sotsiaaldialoogile. See on tähtis hetk Euroopa jaoks, et teha järgmised olulised sammud elujõulise ja kestliku liidu suunas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles võtma järgmisi meetmeid:

13. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavast peab saama tõhus vahend, mis võimaldab kõigil osalejatel teha koostööd ning ehitada üles võrdsem, kestlikum, kaasavam ja vastupanuvõimelisem Euroopa ühiskond. Komitees kogu oma mitmekesisuses esindatud kodanikuühiskonnal tuleb anda oluline panus selle protsessi õnnestumisse. Kõigil kodanikel – sealhulgas puuetega inimestel, rahvusvähemustel ja vähemusrühmadel, kõige haavatavamatel ja tõrjutumatel isikutel – peab olema võimalus osaleda Euroopa sotsiaalõiguste samba nägemuse väljatöötamises ja selle tulevases rakendamises, näha selles oma probleemide kajastamist ja ammutada sellest lootust ning seepärast tuleb protsessi aktiivselt kaasata Euroopa kodanikuühiskond. Eriliselt tuleks tunnustada ja toetada sotsiaalmajandust, millel on oluline roll täitmata sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel, vaesuse leevendamisel ja ebavõrdsuse vähendamisel.
14. Võrdsem, kestlikum, kaasavam ja vastupanuvõimelisem Euroopa ühiskond on võimalik saavutada üksnes siis, kui protsessi kaasatakse jõuliselt kodanikuühiskond ning peetakse tõhusat dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Äärmiselt oluline on mõõta kodanikuühiskonna mõju ja sellest teavitada, suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna positiivsest panusest ning luua soodne õiguskeskkond ja poliitikameetmete kombinatsioon.
15. Vastupanuvõimelise, kaasava, võrdse ja kestliku ühiskonna kujundamine ja loomine nõuab alt üles suunatud algatusi, milles heaolu ja arengu uued määratlused ei lähtuks üksnes SKPst ning mille raames investeeritaks sotsiaalsetesse uuendustesse, austades samal ajal ka kodanike arvamusi ja õigusi. Lisaks on ülimalt oluline, et pandeemia ajal kehtestatud õiguste piirangud ei jätkuks pärast COVID-19 pandeemia lõppu.
16. Euroopa peab jääma ühtseks ja liikuma solidaarselt edasi, saades samas toetust ühiskondliku ja sotsiaaldialoogi kultuurilt, nii nagu see on pandeemia ajal. Euroopa sotsiaalõiguste sammas toetab sotsiaalset turumajandust, laiendades ja kohandades oma sotsiaalset mudelit tulevikus aset leidvatele muutustele. Sotsiaalse vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamiseks tuleb Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas tagada laialdane heaolu ja kaasav tööturg, kus diskrimineerimine on keelatud ning töökohad on stabiilsed ja hästi tasustatud.
17. Pandeemia järel peavad institutsioonid ja sotsiaalpartnerid leidma sotsiaaldialoogi abil lahendused, mis – lähtudes uuest ja avatud suhtumisest muutustesse – suurendavad meie majanduse sotsiaalset vastupanuvõimet, seades samal ajal eesmärgiks kaitse ja võrdsete võimaluste miinimumstandardid, keskendudes eelkõige palkade piisavusele, soolisele võrdõiguslikkusele, noorte töötajate toetamisele ning ebakindlates töösuhetes olevate töötajate ja rändajate kaitsele.
18. Üks Euroopa peamisi majanduslikke ja sotsiaalseid proovikivisid on majanduskasvu, töökohtade loomise ja tööhõives osalemise (kaasates eakamad ja nooremad inimesed, naised, tööturult eemale jäänud inimesed, mitteaktiivsed isikud) hoogustamine ja töötuse, eelkõige noorte töötuse vähendamine ning samuti naiste positsiooni tugevdamine tööturul. Selle kõige tagamiseks on oluline investeeringute konkurentsivõime tagamine.
19. Oskustel ja teadmistel põhinev konkurentsivõime ja suurem tootlikkus on kindel võti Euroopa ühiskonna heaolu säilitamiseks. Majanduskasv ja hästitoimiv siseturg on olulised tegurid ELi sotsiaalse mõõtme tugevdamisel. Peame tõhustama Euroopa sotsiaalse turumajanduse süsteemi tugevaid külgi, kõrvaldades samal ajal selle nõrgad küljed ja kohandades süsteemi nii, et sellega saaks minna vastu eesseisvatele katsumustele.
20. Meie majanduse ja ühiskonna kõik põhikomponendid peavad olema valmis kasutama ära potentsiaali, mida pakuvad digi- ja rohepööre. Selle eelduseks on valmisolek ja suutlikkus struktuurilisteks muutusteks, olgu tegu siis tööturgude, sotsiaalkindlustuse, hariduse ja koolituse või maksustamisega. See eeldab, et liikmesriigid võtavad endale tõelise vastutuse reformide eest, mida koordineeritakse ja toetatakse ELi tasandi raamistike ja meetmetega, näiteks Euroopa poolaasta. See on oluline, et julgustada ettevõtteid Euroopasse investeerima.
21. Elanikkonna vananemise ja töövõimelise elanikkonna vähenemise koosmõju tähendab, et üha rohkem eakaid inimesi muutub majanduslikult sõltuvaks, kui meil ei õnnestu suurendada töötajaskonda kaasavamate tööturgude abil, aktiveerides sealhulgas rühmad, mis ei ole tööturul praegu esindatud või on alaesindatud. On vaja võtta meetmeid, et lahendada liikmesriikide sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide ees seisvad probleemid. Demograafilised muutused tähendavad ka seda, et vajame riiklikke haridussüsteeme, tööturge ja hoolekandesüsteeme, mis on kohanemisvõimelised ja paindlikud. Need ei pruugi endast kujutada vaid probleeme, vaid pigem võimalusi positiivsete tulemuste saavutamiseks.
22. Tegevuskava peaks põhinema konkreetsetel ja käegakatsutavatel meetmetel, mis on mõõdetavad ja millega kaasnevad asjaomaste sidusrühmade poolt ühiselt kokkulepitud järelevalveraamistikud, mis sisaldavad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke kriteeriume. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni välja pakutud peamisi eesmärke ja kutsub liikmesriike üles seadma kaugeleulatuvaid sihte, et nad kõik annaksid reaalse panuse Euroopa eesmärkide saavutamisse.
23. Nüüd kui Euroopa hakkab kriisile reageerimise asemel liikuma taastumise suunas, on sotsiaaldialoogil, teavitamisel ning asjakohaste kanalite kaudu töötajatega konsulteerimisel ja nende osalemisel oluline roll majandusliku ülemineku kujundamisel ja töökohal innovatsiooni soodustamisel, pidades eelkõige silmas kaksiküleminekut ja muutusi töömaailmas.
24. Euroopa sotsiaalõiguste sambas ei ole võetud piisavalt arvesse COVID-19 kriisi keskpikka ja pikaajalist mõju Euroopa tervishoiusüsteemidele. Pandeemia on selgelt näidanud, et tervisel võib olla otsene mõju majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele, seda isegi ELis. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel peavad liikmesriigid rohkem ja kestlikumalt investeerima avalike tervishoiuteenuste ja -taristu ajakohastamisse ning rahvatervise koordineerimise parandamisse liikmesriikides ja nende vahel.
25. Kõik sidusrühmad ootavad tippkohtumiselt suurt pühendumist, et hoida ja arendada Euroopa sotsiaalset mudelit, mis põhineb õiguste ja kohustuste tasakaalustatud kombinatsioonil. Kutsume liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles näitama üles ambitsioonikust ja otsusekindlust.