Energiatõhusus esikohale
Energiatõhusus on Euroopa Liidu jaoks oluline teema ja seda ka mujal kui hoonete renoveerimisel.
10. märtsil saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgse kokkuleppe ELi energiatõhususe direktiivi reformimiseks ja tugevdamiseks. See tähendab, et Euroopa Liit (EL) survestab liikmesriike üha rohkem energiat kokku hoidma.
Esimest korda antakse põhimõttele „energiatõhusus esikohale“ õiguslik tähendus koos liikmesriikidele suunatud nõuetega, et ELi riigid võtaksid energiatõhusust arvesse poliitikas, planeerimises ja olulistes investeerimisotsustes energiasektoris ja mujal.
Kokkuleppega kehtestatakse ELi 2030. aastaks 11,7% energiatõhususe eesmärk, mis ületab EK esialgset ettepanekut "Eesmärk 55". Uue kokkuleppega nõutakse, et ELi liikmesriigid tagaksid ühiselt lõpp- ja primaarenergia tarbimise täiendava vähendamise võrreldes 2020. aastal tehtud energiatarbimise prognoosidega.
Kokkuleppe kohaselt iga-aastane energiasäästukohustus peaaegu kahekordistub. ELi riikidelt nõutakse, et nad saavutaksid aastatel 2024–2030 igal aastal keskmiselt 1,49% energia lõpptarbimisest uue säästu, võrreldes praeguse 0,8% tasemega. 2030. aasta lõpuks peavad need järk-järgult jõudma 1,9%ni. Selliseid kohustuslikke sihttasemeid peab Brüssel oluliseks vahendiks energiasäästu edendamiseks lõppkasutussektorites, nagu hooned, tööstus ja transport.
Avaliku sektori kohustused
Läbivaadatud eeskirjadega antakse ka avalikule sektorile suurem vastutus energiatõhususe suurendamisel. Avaliku sektori asutused peavad toodete, teenuste, hoonete ja ehitustööde riigihangetes süstemaatiliselt arvesse võtma energiatõhususe nõudeid. Avalikule sektorile kehtestatakse uus eesmärk vähendada energiatarbimist aastas 1,9%. ELi riikide kohustus renoveerida igal aastal vähemalt 3% avaliku halduse omandis olevate hoonete põrandapinnast hõlmab nüüd ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit.
Kokkulepitud eeskirjade kohaselt peavad ELi riigid edendama kohalikke kütte- ja jahutuskavasid ka suurtes omavalitsustes, kus elab üle 45 000 inimese. Samuti muudetakse kaugkütte ja -jahutuse muudetud määratlusega järk-järgult miinimumnõudeid, et tagada 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud kaugkütte ja -jahutuse pakkumine. Toetus uutele maagaasi kasutavatele suure tõhususega koostootmisüksustele, mis on tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides ühendatud kaugküttega, on võimalik ainult kuni 2030. aastani, samas kui selliste süsteemide uute soojustootmisvõimsuste puhul keelatakse igasugune muu fossiilkütuste kasutamine.
Kohustused ettevõtetele
Ettevõtteid julgustatakse olema energiatõhusamad. Esiteks muutuvad energiajuhtimissüsteemid suurtele energiatarbijatele vaikimisi kohustuseks. Kõik ettevõtted, sealhulgas VKEd, kes ületavad 85TJ aastasest energiatarbimisest, peavad rakendama energiajuhtimissüsteemi. Vastasel juhul tehakse neile energiaaudit (kui nende aastane tarbimine ületab 10TJ). Esmakordselt võetakse kasutusele ka suurte andmekeskuste energiatõhususe aruandlussüsteem.
Muudetakse rahastamist käsitlevaid sätteid
Rahastamist käsitlevaid sätteid muudetakse, et hõlbustada investeeringute kaasamist. Uute sätete kohaselt peavad ELi riigid edendama uuenduslikke rahastamisskeeme ja keskkonnahoidlikke laenutooteid energiatõhususe suurendamiseks, tagades finantseerimisasutuste laialdase ja mittediskrimineeriva pakkumise. ELi riigid peavad andma aru energiatõhususse tehtavate investeeringute mahu kohta.
Kütteostuvõimetuse leevendamine ja tarbijate mõjuvõimu suurendamine
Kokkuleppes on esmakordselt defineeritud „energiaostuvõimetus“. Liikmesriigid peavad nüüd rakendama energiatõhususe parandamise meetmeid esmajärjekorras kütteostuvõimetusest mõjutatud inimeste, kaitsetumate tarbijate, madala sissetulekuga leibkondade ja vajaduse korral sotsiaalkorterites elavate inimeste seas. Läbivaadatud eeskirjades pööratakse suuremat tähelepanu kütteostuvõimetuse leevendamisele ja tarbijate mõjuvõimu suurendamisele, sh ühtsete kontaktpunktide, tehnilise ja rahalise abi ning vaidluste lahendamise kohtuväliste mehhanismide loomisele.
Järgmised sammud
See, 10. märtsil saavutatud Euroopa Parlamenid ja nõukogu esialgne kokkulepe nõuab nüüd ametlikku vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Kui see protsess on lõpule viidud, avaldatakse uus õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub.
Energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanek.